Kirjutasin siin füüsalitest ja jälle olid paljud asjad meelest
läinud. Ei mäletanud ma enam isegi, mis sorti füüsaleid ma oma
kasvuhoones kasvatan. Seega panen kohe terve ülevaate siia kirja, hea talvel või kevadel lugeda, kui teen seemneostuks plaane. Sest vähemalt mina tahan seda marju jätkuvalt kasvatada. Mulle ta maitseb.
Huvitav on see, et ma loen siit ülevaatest, et teda ei pea näpistama nagu tomatit (ta on viimasega ühest perest pärit). Minu taimed kasvavad mulle pea lõuani ja võtavad päris palju ruumi ja valgust, ehk siis laiub kõigi teistele peale, kes tast väiksemaks jäävad. Igast lehe kaenlast tuleb kaks võsu.
Leidsin selle hea ülevaate SEEMNEMAAILMA lehelt.
FÜÜSAL - VÄHENÕUDLIK DELIKATESS
See hinnaline eksootiline marjake võib täiendada aiapidajate toidulauda ja anda ka tulu. Ja seda seepärast, et see taim ei vaja erilist hoolt, ta on isetolmlejad, teda ei kahjusta ei lehemädanik, kartulimardikas ega mädanikud. Väga tähtis on ka see, et korjatud viljad säilivad kaua, nõudmata seejuures erilisi hoiutingimusi.
FÜÜSAL – NII MARI KUI KÖÖGIVILI
Kasvatatavad füüsalid jaotatakse 2 rühma. Need erinevad omavahel kasvatamisnõuete ja maitseomaduste poolest.
1. Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid
Need on soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul neid värskelt toiduks ei tarvitata, vaid kasutatakse töötlemiseks.
2. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid
Need on nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kohati kutsutakse neid maasikatomatiteks (strawberry tomato), meil aga maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Sobib väiketalunikele ja väiketootjatele kasvatamiseks.
MAASIKAFÜÜSAL.
(Physalis pubescens L.) – maasika (rosina) füüsal on üheaastane taim, pärineb Mehhikost ja USA lõunaosast, kasvab ka Peruus, Puertoriikos, Venetsueelas. Taim on madalakasvuline, kompaktne, 30-40 cm kõrge, karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus(15%suhkruid), nende lõhn meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Vilja ümbritseb tupp, mis valmides ei avane.
Toiduks tarvitamine
Maasikafüüsalit kasutatakse kui dessertmarja värskelt, teda ka kuivatatakse(„rosinad“), tehakse keedist, kompotti, sukaadi jt maiustusi. Igal juhul tuleb enne tarvitamist eemaldada vilja ümbritsev tupp.
Sortide valik
"Maasikamaitseline" – varajane sort. Taim keskmise kõrgusega, kuni 70 cm. Viljad ümmargused, pisikesed, 10-15 g, merevaigukarva, meeldiva magusa maasika maitsega ja lõhnaga. Sisaldab suures koguses pektiini, C vitamiini, suhkruid, mineraalsooli ja mikroelemente. Kasutatakse värskelt, kuivatatult, magustoiduks, keediseks, kondiitritoodetes, konserveerimiseks.
"Ananassi" Erinevalt eelmisest sordist on tema viljad väiksemad (5-10g), need on veelgi magusamad, aroom tugevam ja nad valmivad varem. Kasutatakse nii värskelt kui töödeldult.
"Sahharnõi Izjumtšik" Uus sort, lõhn ja maitse veelgi tugevam. Valminud viljade maitse eriti hea, magus, kergelt hapukas. Nendest saab ilusa merevaigukarva keedise. Toored viljad säilivad hästi. Varajane valmimine ja väga pikk säilivusaeg – kahjustusteta viljad säilivad jahedas kuni pool aastat. Aga kui neid praeahjus kuivatada, saab kerge puuviljalõhnaga maitsvaid rosinaid.
"Zolotaja rossõp" Varajane sort, viljad valmivad 92-99 päeva pärast tärkamist. Taim on poollaiuv, kompaktne, kõrgus 30-35 cm. Viljad pisikesed, läikivad, tupes vabalt, kollakas-oranzid, magusad, valmivad suhteliselt ühtlaselt, kaal 5-7g. Värskete viljade maitse hapukas-magus, meeldiva puuvilja lõhnaga. Saagikus 0,3-0,5 kg taimelt. Soovitatakse kasvatada avamaal.
"Ploomi moos".
"Bell".
FLORIDA FÜÜSAL (Physalis floridana L.) pärineb Kesk- ja Põhja- Ameerikast. Kujult meenutab ta hoopis köögivilja-füüsalit. Mõningad uurijad peavad teda maasikafüüsali alamliigiks. Viljad pisikesed (1,5g), mahlased ja magusad, ilma happeta. Maitseomadustelt sarnane marjafüüsalitega, kasutamine sama mis peruu füüsalil.
PERUU FÜÜSAL ehk peruu kirss (Physalis peruana) on tuntud kui peruu mari või ananassikirss. Pärineb Brasiiliast (Lõuna-Ameerika), 1774.a. alates kasvatatakse ka Inglismaal, kus teda kutsutakse cape karusmarjaks (cape gooseberry). Mitmeaastane kuni 1,5-2m kõrge laiuv haruline põõsas, veidi karvane. Viljad suuremad kui maasikafüüsalil, kuid väiksemad kui köögiviljafüüsalil. Need sisaldavad palju vitamiine, mikroelemente, pektiini, maitse on õrnem ja meeldivam kui teistel liikidel, lõhn meenutab maasikat, ananassi või teisi puuvilju. Vilja ümbritseb viljatupp. Kasutatakse värskelt, kuid tehakse ka keedist, kompotti, mitmeid maiustusi. Igal juhul tuleb viljatupp eemaldada. Euroopas müügil kui eksootiline puuvili.
AGROTEHNIKA
Maasikafüüsalit saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema 15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb stimuleerida tema vegetatiivset arengut, väetades kuni augusti keskpaigani. Isetolmleja. Saagikus 50-100 ts/ha.
Florida füüsali kasvatamine sarnaneb maasikafüüsali omale. Külv märtsi keskel, avamaale istutatakse 5-6 taime /m2. Ka florida füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu vajab rikkalikku väetamist kuni augusti keskpaigani.
Mõõduka kliimaga aladel kasvatatakse peruu füüsalit katmikalal kui üheaastast taime. Subtroopikas ta talvel ei hukku, kevadel, 2- aastal õitseb ta varakult - mais, viljad valmivad juba suve keskel. Eestis saab kasvatada vaid katmikalal. Istikud ja taimed on väga nõudlikud mulla niiskuse ja viljakuse suhtes. Külvatakse veebruari keskel. Seemned idanevad 20°C juures. Istutatakse 2 taime /m2 ja vähem , sõltuvalt valgustingimustest.
Peruu füüsal kaldub vegetatiivsele kasvule, seepärast vajab kerget ja viljakat mulda, väetamist kuni juuli keskpaigani, augustist alates on vaja kasvu piirata, katkestades kastmise peaaegu täielikult. Isetolmleja.
Viljad varisevad harva, vaid üle küpsenult. Viljad, mis valmivad põõsal, on väga maitsvad. Enne hoiule panekut puhastada hoolikalt viljatupedest.
Raviomadused.
Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna. On võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Vilju kasutatakse värskelt, mahlana, aga ka tõmmise või keedisena kuivatatud viljadest podagra ja reuma, mao- ja maksahaiguste puhul. Samuti uriini väljutava vahendina põie –ja neerukivide puhul. Aitab ka hingamisteede haiguste korral. Füüsalis avastatud steroidsed aine on valu- ja põletikuvastase toimega, mõningatel andmetel ka vähivastase toimega.
Kasutamine kulinaarias.
Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele, neist tehakse ikrat ja kasutatakse konserveerimiseks koos porgandiga tomatikastmes. Füüsali vilju võib soolata ja marineerida nagu kurke ja tomateid, aga samuti lisada konserveerimisel kurkidele, tomatitele ja kapsale. Mehhiko füüsalist tehakse keedist ja sukaadi.
Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, povidlo, džemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid.
Igal juhul tuleb enne kasutamist viljad üle vaadata, sorteerida, eemaldada riknenud. Seejärel eemaldatakse tupplehed ja vilju blanšeeritakse 2-3 minutit keevas vees. Sellega eemaldatakse kleepuv kiht. Ka kaob ebameeldiv lõhn ja kibe kõrvalmaitse.
Hoidistest on võimalik aasta läbi teha maitsvaid ja kasulikke roogi. Füüsal olekski nagu loodud ravitoitumiseks. Peale selle, et ta säilitab oma loodusliku bioloogilise koostise, on paljude sortide viljad hästi tarretuvad, seepärast pole vaja kasutada želatiini ega agar-agarit, viimane on üsna kallis.
Soolatud füüsal
Füüsalit soolatakse nagu kurki ja tomatit. Küpsed viljad panna koos maitseainetega purki. 1 kg viljade kohta võtta 30 g tilli, 4 g mädarõikajuurt, 3 g küüslauku, 1 g punast pipart. Võib kasutada ka mustsõstralehti, estragoni, basiilikut jt maitsetaimi. Oluline on vaid, et maitsetaimi ei tohiks olla 1kg viljade kohta rohkem kui 50 g. Viljadele valatakse soolvesi (60g soola 1l veele). Purgid katta puhta riidega ja jätta 7-10 päevaks toatemperatuurile. Tekkinud vaht eemaldada. Pärast piisava koguse happe tekkimist käärimisel kallake vedelik ära, keetke läbi ja valage uuesti purki ning kaanetage purgid kinni. Purgid asetage külmikusse.
Füüsali vesihoidis
Võtke valminud, terved ilma kahjustusteta viljad, puhastage tupplehtedest, peske vilju soojas vees, et liimjas aine eemalduks, loputage. Pange viljad ettevalmistatud purkidesse tihedalt ja valage peale lahus, kus 1 l vee kohta on 35 g suhkrut ja 10 g soola. Kõik viljad peavad ulatuma lahusesse. Hoidke nii toatemperatuuril 7-10 päeva. Maitske, kas on tekkinud piisavalt hapet. Seejärel katke purgid plastmasskaantega ja pange külmkappi. Neid võib hoida ka keldris, kus temperatuur on alla +6°C. Kuu aja pärast võib hakata tarbima. Füüsalit võib lisada hapendamisel ka kapsale ja koos sellega tarvitada toiduks.
Marineeritud füüsal
Marinaad: 1l vee kohta - 50 g suhkrut, 40 g soola, 10g 80% äädikat, veidi kaneeli, 5-8 tera nelki, 4 vürtsitera, loorberilehte.
Marineerimiseks võtke küpsed viljad, blanšeerige neid (1 minutiks keeva vette), siis jahutage ja pange steriliseeritud 0,5l purkidesse. Purgi põhja pange eelnevalt maitseained. Valage peale kuum marinaad, katke purgid steriliseeritud kaantega ja steriliseerige purke 10 minutit ( alates vee keemahakkamisest). Katke purgid käterätiga ja hoidke nii kuni jahtumiseni, edasi võib säilitada toatemperatuuril.
Võib kasutada peale 1 kuud.
Füüsaliikra
500g füüsaleid, 200g sibulat, 200 g porgandit. Puhastage juurviljad, peenestage. Praadige taimeõlis. Segage, lisage maitse järgi soola, suhkrut, pipart, loorberilehte, peenestatud küüslauku, tilli ja peterselli.
Füüsali ja kabatšoki keedis
Kabatšoki võib asendada ka kõrvitsaga, siis saab keedis veelgi magusam.
1 osa füüsalit ja 2 osa kabatšokke. 1kg segu kohta võtta veidi alla 1kg suhkrut.
Füüsal puhastada tupplehtedest, pesta sooja veega ja lõigata tükkideks. Kabatšokid koorida, lõigata kuubikuteks. Segu pange emailkastrulisse, peale pange suhkur või kuum suhkrusiirup. Laske tõmbuda. Keetke mitu korda nii, et viljatükid jääksid terveks. Viimasel keetmiskorral lisage veidi nelki või ingverit.
Füüsalikeedis
Blanšeerige vilju 2-3 minutit, kurnake. Keetke 0,5 l veest ja 500g suhkrust siirup, selle kohta võtke 1kg vilju. Kuum siirup valada viljadele. Jätke nii seisma 3-4 tunniks. Siis lisage veel iga kilo füüsali kohta500g suhkrut, segage, kuumutage kuni suhkur lahustub. Keetke nõrgal tulel 10 minutit. Võtke tulelt ja jätke 5-6 tunniks seisma. Lisage veel iga kg kohta 100-200g suhkrut, keetke 10-15 minutit. Keedis on valmis, kui siirupitilk taldrikul enam laiali ei valgu. Peale kastruli tulelt võtmist peab moodustuma keedise pinnale kile. Jahutage, pange puhastesse kuivadesse purkidesse, sulgege purgid kile või pärgamendiga ning hoidke kuivas ja jahedas. Võib ka mitte jahutada ja panna kohe purkidesse ning pastöriseerida purke 15-20 minutit. Niimoodi saadakse keedis, kus füüsali viljad jäävad terveks ja on siirupist läbi imbunud.
Füüsalisukaad
Sukaad on suhkrustunud füüsaliviljad, seda võib teha keedisest. Selleks keetke keedist 5-10 minutit, siis valage sõelale ja laske siirup välja nõrguda. Terved viljad kuivatage praeahjus 35…40°C juures. Võib ka toas kuivatada. Seejärel puistake üle suhkruga. Valmis sukaadi hoidke kinnistes purkides.
Kuivatatud (vinnutatud) füüsal
See meetod võimaldab saada nii kuivatatud füüsaleid kui mahla üheaegselt.
1 kg värsketest füüsalitest saab 300g kuivatatuid.
Kuivatada võib nii spetsiaalsetes kuivatuskappides, gaasi- ja elektripliidil, tavalisel pliidil jm . Eemaldage füüsalitel tupplehed, peske sooja veega, et eemaldada liimaine, kuivatage. Kui viljad on kuni 3 cm , siis torkige need vaid läbi, suuremad aga lõigake pooleks. Siis pange viljad suhkruga kihiti email- või klaasnõusse. 1 kg viljade kohta võtta 420g suhkrut. Katke kaanega ja pange jahedasse, et mahl välja imbuks. Hoidke temperatuuril +1…5°C 52 tundi. Mahl valada steriliseeritud purkidesse, kaanetada ja panna külmikusse. Kuumutada pole vaja. Kuid see tuleb tarvitada ära 2-2,5 kuu jooksul. Sissetegemiseks aga kuumutada 80-85°C juures ja panna steriliseeritud purkidesse.
Siirupi valmistamiseks võtta 1kg viljade kohta 200 g vett ja 360 g suhkrut. Siirupisse panna viljad, segada ja hoidke kaane all 7 minutit temperatuuril 90°C. Siis laske jahtuda 60°C-ni, kurnake siirup ja valage steriliseeritud purkidesse.
Järelejäänud füüsalid jahutage, proovige nende küpsust - nad ei tohi olla pehmeks keenud, vaid läbi kuumutatud. Siis pange füüsalitükid praeahju 90°C juurde ja hoidke 7 minutit. Laske jahtuda. Pöörake tükid ümber. Teine sama pikk soojendamine teha praeahjus 70-75°C juures. Järelejäänud osa panna roostevabale sõelale kuni 6cm paksuse kihina. Radiaatori või muu soojaallika kohal võrgul hoida 4 tundi. Vajalik on ka pidev segamine, seejärel panna paberkotti ja hoida 4-5 päeva, et niiskus ühtlustuks. Siis võib panna füüsalid kilekotti või klaaspurki ja sulgeda tihedalt. Toote niiskus võib olla 22%. Hoida pimedas ja 12-18°C ja 65-70% õhuniiskuse juures.
Niimoodi töödeldud füüsal asendab nii lastele kui täiskasvanutele kompvekke. Sellest võib teha pirukatäidist, kaunistada sellega torte ja muid roogasid, lisada salatitesse, kasutada maitseainena nii pagaritoodetes kui kala- ja lihatoitudes.
Kui kuivatatud füüsalile valada eelnevalt keedetud vett (80°C) ja lasta tõmbuda 1,5-2 tundi, siis võib sellest teha kompotti, lisades maitse järgi ka teisi kuivatud puuvilju.
Mahla soovitatakse kasutada koos kohupiimaga, keefiriga, kohvi, tee, kondiitritoodetega, lisada kissellidele, kompottidele.
Kuivatatud füüsal võib asendada rosinaid võiviigimarju, eriti põhjapoolsetel aladel.
Loe rohkem: Aedniku aasta.
Panen kohe ka mõnede teiste, kes kasvatanud, kogemused ka siia linkidena:
http://kadakaaed.blogspot.com/2007/09/peruu-fsal-physalis-peruviana.html
http://anneaed.blogspot.com/2012/10/natuke-eksootikat.html
No comments:
Post a Comment