Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Monday, July 23, 2012

Nädala pilt!


Mitut-setut maakraami linna kokku veetud: esimesed korralikud suvikõrvitsad, kukeseened, 10 kilo mustikaid, viimaseid herneid, esimesed arvestatavad porgandid, munad naabrilt (PS. vabalt liikuvate kanade omad:), maasikad minu aiamaalt, nii 4 kg. Ja esimene mustikamoos ka.
Ja ikka vean veel salatilehti, ja söön suure hoolega, ei ammuuu veel.



kasvuhooneuudised

 Paprika on kasvamisega väheke hoogu sattunud. Sortidest mul aimu pole, sest need on teistelt saadud.
 
 Tomatid kasvavad kenasti
mais


 jällegi miski paprika, tuttavama kujuga, kuid lõplikust  värvitoonist mul aimu pole
 paprikad

Tuesday, July 17, 2012

Uhke värk...

sain tuttavalt väga uhke taime. Taimekasvataja ikka teab, mida peab tegema, et saada taimed nii uhkeks. Tema on meil siis arbuusitaim. Appi, ma ei suuda ette kujutada, et mul selline iludus kodus on. Nädalavahetusel viin ma ta kasvuhoonesse ja istutan maha. No kui ma peaks temalt ühe arbuusi saama, siis see oleks alles uhke värk.





Minu maasikamoos.

3 kg puhastatud marju ja lisaks 1 kg suhkrut. Selline meeldib meile kõige rohkem.

Tegin veel ka väga magusat moosi, ehk lisasin 2,5 kg. marjadele 1,3 kg. suhkrut. Seda nimetame meie väga magusaks moosiks. Tegin seda 4 purki.

Kolmanda variandina purustasin marjad köögikombainis ja lisasin suhkru ja seejärel keetsin moosiks. Sedatüüpi dzemmi on mul 11 erin. suuruses purki.



Mind on sel aastal tabanud maasikapalavik. Põhjuseks vist selleaastane meeletu saak, millest mina muidugi suurt osa ei ole saanud, sest minu peenral on maasikataimede kasvubuum. Ja maasikad proovivad seal metsa all lihtsalt kuidagi valmida. Olen pea paar nädalat oma saagiga maas. Sain alles eelmisel nädalavahetusel esimese arvestatava saagi - 4-5 kg.
Aga kokku olen marju ajanud korralikult - turult tõin eelnevalt juba 8 kg. 6 kg sain tuttavatelt. Kõik läks moosiks.

Tegin sel aastal uutmoodi keediseid. Kogu aeg ja kõigil ümberkaudu paistab olevat moosikeetmisel sama mure, moos jääb esialgu nagu supine ehk liiga vedel. Ma ei taht seda suppi purki panna ja kurnasin veidi mahla või siirupit eraldi, kuumutasin siis selle ära ja panin eraldi pudelisse. Moosi sai sellevõrra küll veidi vähem, aga see-eest sai luksuslikku magusat joogipoolist lisaks.

Eile korjasin veel 14 kg. marju tuttava kurgi- ja maasikakasvataja juures. Eile keetsin need siis ka kohe ära - moosiks, joogiks. Tegin veidi mahla ka, aga mai tea, suhkruga variant on nagu parem, sest sellest jätkub talvel ehk veidi rohkem. 

Eile sain 15 purki moosi ja 1 purgi siirupit. maasikaid on veelgi alles ja osa on ka sügavkülmas.  


Ka sügavkülma sai toormoosi.  Seda tahaks isegi veel teha.

Aga jahh maasikad on sel aastal nagu õunad mmmm....

Pärnad õitsevad 12 - 14 juulil


Esimene suvikõrvits, kurk ja porgand.

minu esimesed pisikesed suvikõrvitsakesed 14-15 juulil


Mu lemmikroog - köögiviljavokk sutsu hakklihaga. Lisan praehakklihale kapsast (pool pisemat pead, suvikõrvitsat kohe südamest, 2 tomatit, 1 paprika, 1 sibula ja veidi paprikapulbrit, soola, pipart ja mõistagi rohelist kraami (sibulat, tilli ja peterselli).
Kõrvale keedan värsket kartulit. Unistan, et saaks kõik koostisained juba oma aiast.
Söök ise on nii lihtne Mmmmm....

Samuti sain sel nädalavahetusel esimese kurgi ja mõned porgandiirendid.


Monday, July 9, 2012

Mündipeenar sai alguse

Rajasin uue-täitsa eraldiseisva mündipeenra. Sest teiste ürtide juurde ei taha ma seda tekitada. Ta pidavat palju ruumi hõivama ja teiseks ka laiutama kippuma. Nagu vist melissgi, mis mul hetkel niimoodi lõhub kasvada, et mai tea, mis sellest saab. Vot see kunst on mul veel õppimata, et kui üks taim oma, või miski ruumi nii täis kasvab, et seda peab lihtsalt välja kakkuma ja ära viskama hakkama. Ohh, mis asi see veel on. Ei tea, kas lilledega peab ka ühel päeval seda tegema. Aga mündiga ma ei pea, sest seda vajan ma palju, ja niiviisi muru sisse tehtud peenras käin lihtsalt niidukiga ümbert ja ongi ta piiratud. Hetkel on mul seal 3 sorti münte
1) meie vanalt aiamaalt pärit vana mündisort
2) Marguse emalt, Viimsist saadud (karvaste, suurte sinakate lehtedega) sort
3) laadalt soetatud miski peenem sort.

Neid tuvastama ma vist ei hakka niipea.

Oo aiamaa, mu aiamaa

Aiamaal on sel aastal kõik teisiti, sest kurk ei taha kasvada, lihtsalt kükitab seal ja ootab...sooja vist, mida muud. Terve kuu on oodand seal maas. Aga puhkuse teisel nädalal, ehk vist juuli alguses siis, õite vaikselt, hakkab edenema. Külge ilmuvad mõned õied ja mul tekib lootus. 


Katsetasin sel aastal ühte musta peenrakatet, et rohima ei peaks. Kahtlesin selles pikalt ja mõtlesin, et kakun ta sealt irendite vahelt ülesse, et tema ju süüdi raudselt. Aga nagu ei raatsi ka ja jätan kakkumata. Loodan, et asi ikka soojas, või siis selle puudumises. Ja puhkuse lõpuks ehk siis 6-7 juuliks on esimesed pisikurgikesed ka õie taha tekkinud. No lootus jääb. 

Suvikõrvits kasvab tüki maad paremini, ehk siis nagu kasvab vaikselt. Ja puhkuse lõpuks on õites. Järgmisel nädalal ehk siis 13-14 juulil on lootust esimestele viljadele. Aga kohe, kui need näpupikkusekski saavad, kakun nad sealt ära. Sest ma tahan väga neid pannile panna. Ja nahka pista. 


Salatipeenar on see, millega ma olen ikka rahul old. Neid ma kohe kuidagi oskan kasvatada:) 

 Minu esimene ja ainuke lillkapsas. Seda söön ma hetkel, selle postituse kirjutamise vahele. Maitseb väga hää. Järgmisel aastal tahaks neid uhkeid lehemürakaid ikka rohkem oma aiamaal näha. Lehed on tõepoolest suured.



Kasvuhoones hakkas sooja saabudes kõik mühinal kasvama - tomatid silmnähtavalt suurenema ja ka paprikad venivad. 






Saage tuttavaks, minu esimesed arbuusitaimed. Kuidagi peenikesed ja nirud teised, Aga elavad ja ka venivad. Ja kui ma nüüd õieti nägin, siis olid nagu miskid punnikesed küljes, ehk siis nagu õied veel polnud aga ehk sealt hakkavad äkki need tulema.




Puhkus algas peale jaane

...ja lõppes kuidagi väga ruttu. Märksõnadeks ei uhked kontserdid, reisid ega rannapeod, vaid maa, maa ja veelkord maa. Kükitasime oma aias ja suuremaks sündmuseks oli kohalik toidupood. Või tegelt ikka ei olnud, see oli lihtsalt vahepala.

Ja ei kükitand me midagi, puhkasime täiel rinnal, sest esimene nädal oli vihmane ja tuuline ja hall. Ja oi kui hästi sellise ilmaga välja puhkab. Ja pealegi on maal õues iga ilmaga hea - istud puu all ja vaatad: ühte peenart ja teist. Ja mõtled, et kõik võiks teisiti olla. Või siis et see lill võiks sealpoole ja see seal võiks siinpool olla. Nii ei saa ju igav hakata. Ja siis liigud teise kohta ja vaatled seal...kuni sul on kaaslane - metssiga.....kes vaatleb sind ja mõtleb ka ehk midagi..... ja läheb  mõne hetke pärast oma teed. Kujuta pilti, minu lilleaias. Jahh, selline mitte veel päris suur, aga mitte ka väga tilluke põssa. Nii nunnu. Ajas lausa kilkama, aga siis pagesin tuppa. Ja hiljem sain teada, et ta meie metsade ohtlikeim loom, et jahimehed pidavat ka teda veidi pelgama. 

Poes käimine, väikses asulaski oli päris huvitav. Kui ikka metsast tuled, siis kasutad kohe juhust ja käid ikka kõik poed läbi. Ja seisad taarasabaski tüki ajast. Jummal kus mõnel on pudeleid kogutud, või siis lihtsalt janutab rohkem kui teisel. 

Raamatupoest võtsin kaasa mõned raamatud, et küll nüüd alles loen. Aga tühjagi, ilm läks ikka järk-järgult paremaks ja siis kisub ju õue. 

Nädalavahetusel oli talgu - puude lõhkumise oma. Jahh...alles nüüd, aga parem hilja, kui mitte kunagi. Isal oli uhke masin kaasas, tema oli ka operaator vajutas nuppu, nii et õhtuks olid sõrmed valusad. Ja teised andsid ette ja andsid riita kätte. Ladusime kohe riita ka. 



Järgmisel päeval oli ideaalne ilm: +29 ja päike, ehk esimene selline meie puhkuse ajal. Kui külalised läinud, mõtlesin pugeda võrkkiike koos raamatu ja karbi maasikatega, kuid...kohmisin ikka aias liiga kaua ringi, pesin nõusid ja nohh tutterdasin niisama...ja päev näet, kadus käest ära. Kui siis lõpuks kiike jõudsin, läks pilve ja muutus selliseks äikese-eelseks. Ja jäi selliseks terveks õhtuks. Kobisin suht ruttu tuppa.

Esimesed maasikad saime samal nädalavahetusel, ehk 29ndal juunil. Mul kasvatavd maasikad millegipärast lehti, kuigi ma pole neid kuidagi väetanud egas muud teind. Lugesin, et harvendama peaks sügisel, aga pole kuulnd, et keegi seda igal aastal teeks. Ja seetõttu ei saa vist mu marjadele päike ligi. 30ndal sain 3 suurt ja 3 pisikest punast marja, mmmmm, 

Pühapäeval jalutame, sööme ja ja jälle sööme. Siis kiirustame etendusele. Jääme hiljaks ja sisse ei lasta. Ja lõpetame Pärnus Hansapäevadel, Kuursaalis koos Zetodega. 

Teine nädal läheb soojaks ja pilviseks ülepäeva. Ja lõpuks saame +29 tagasi. Niitmine jäi täiega unarusse. 
Viimasel laupäeval oli üks pidu ja siis pühapäeval põdesin veidi. Ja nii mu puhkus möödus. 

Aga kõige rohkem meeldis mulle maal ärgata, astuda uksest välja oma aeda (mis-siis, et ma esimesel nädalal ei saand hästi ust seespoolt lahti, pold harjunud seestpoolt avama:) ja aiamaal kohvi juua ja lihtsalt olla. Ja veel meeldisid mulle suveöised jalutuskäigud, põldude ja küla vahel. Nii vaikne ja sume ja valge ja soe on öö kohe peale jaane. Ja veel meeldis mulle vihmaga puu all seista ja lilli vaadata.