Süksün

Oktoober hakkab varsti läbi saama.

Ehk siis sügis rokib täiega. Õues on olnud juba miinuskraade nii päeval kui öösel. Päevad on mõnusalt lühikesed. Ehk siis tore on, kui pimedus su õhtule ajab. Poed nn. diivanisse ja saad seal mitu-mitu tundi olla ja toimetada, lugeda, käsitöötada, või niisama olla enne kui magamisaeg kätte tuleb. See on üllatav, sest suveperioodil toimetasime pea magamisajani ringi ja istumiseks vegeteerimiseks üldse aega ei jäänud. Ses mõttes meeldib mulle sügis väga.

Aga, mul on kogu aeg kiire, ei tea kuidas ja miks. Mis ma siis maal sügisel teen - päeval proovin mõne tunni õues tööd teha. OK seda ei juhtu mitte iga päev. Aga kui juhtub, siis riisun peamiselt lehti. Lisaks olen ka mõne lillepeenra korda saanud. Aga riisumine on ikka põhitöö ja trenn. Ma usun, et mul on riisumises juba I järk käes. Sest ma suudan päris kiirelt hullud kuhjad kokku ajada. Igal juhul nende äravedamine ja põletamine võtab tükk rohkem aega. Ennast kiitmast ma ei väsi...:)

Olen avastanud, et sügisel on aias nii palju tööd, muidugi kui tahaks, et see väga korras oleks. Minul pole viimane prioroteet, teen nii palju kui tahan. Ei viitsi end sundima hakata, ma pole see tüüp, kes kohustuste täitmisega hiilgaks. Ehk siis korrastan naudingiga ja kui ei viitsi ei tee mitte.

Need on siis mu õuetööd olnud. Muuni pole ma veel jõudnud, ja sel sügisel ei jõua ka.

Toas olen remonti teinud. Köögi võtsin käsile, aga see ootab uut inspiratsioonipuhangut. Tegelt pole erilist tuju ja see läheb üle kivide kändude. Siin on suht kõvasti vaidlemist ka olnd, nii et kohe ei ole tuju seda jätkata. Miski kiva on hammasratta kinni kiilunud. Samas tahaks endale ilusat ja hubast kööki. Ei tea, ehk tuleb tuju tagasi. Seega see projekt hetkel seisab. Aga muidu õppisin seinte krohvimist, teen sellise vedelama seguga sellised veic krobelised seinad, meile päris meeldis tulemus. Peaks ikka uuesti rongile hüppama.
 Ühel päeval kirjeldan ka meie olmet siin, see saab lõbus kirjatükk olema. Pärast hea lastele lugeda anda, et kuidas kaks elukunstnikku kunagi maale kolisid ja elama hakkasid. Aga teisalt on ükskõik, teeme mis meeldib ja võtame rahulikult step by step. Ma ei suudaks ette kujutada, kui kõik oleks valmis, et mis sa siis teed või oled. Niiviisi vaikselt arendada on väga lahe.

Siis teen ikka veidi käsitööd ka. Kooli on vaja kududa kindarandmeid, neid teen jõudumööda. Õnneks on see töö mõnus ja jõukohane. Peaksin neid pildistama ja üles ka panema. Hakkasin ka tugitoolidele uusi katteid tegema. Et siis plaanime siis kabinetituppa sellist ahjuesist koos tugitoolide ja lauaga. Kui katted valmis teen, siis saame selle ka korraldada, et oleks hea ahju ees peesitada ja teed või kakaod limpsida. Või mõne külalisega lobiseda.

Täna joonistasin paar tootekavandit kooli, nimelt käisime looduses ja sellest, mida me seal nägime, peaks miski toote kujundama, mida kellelgi võiks vaja minna. Eks mul läks mõte lendama, aga eks näis, mis sellest koolis arvatakse. Ma siin juba müüsin mõtet päris edukalt, niivõrd-kuivõrd, ja kujutasin mõistagi endale juba päris palju ette, mis oli lahe :) Prototüüp on valmis. Eks siis kui müügiks läheb annan teada.

Aaa. värvisin esmakordselt elus lõngu, sain väga vahvaid toone, mida käsitöö tegemisel tarvis võiks minna. Olen sellest suhteliselt vaimustuses ja jätkan katsetustega. Sain päris vajalikku madarapunase tooniga lõnga. Nii saab muide valgest lõngast igast toone teha. Kokkuhoid missugune, sest poes on need ju nii 24 eur/kg. Ja toone ka eriti pole. Ma saan teha igast huvitavaid koloriite. See on siis mul selline kõrvalhobi praegu. 

Internetis käin harva, miskipärast ei tunne ma üldse puudust. Mõtteid on, aga viitsimist mitte. Kui saaks kodurindel miski arengu, siis võiks ju uusi asju ette võtta. Aga hetkel tegelen tänaste asjadega. 

Ahh jaa...telekat meil pole. Kui keegi netis tööd või muud ei tee, paneme siit teleka käima ja vaatame ETVst uudiseid ja Võimu Kantsi (laup. pärast uudiseid) ja Õnne 13t. Miski Aafrika reisisari käib ka ja muud nagu väga ei vaja hetkel.  Vahest käib taustaks, aga mingit vahtimist ei ole, sest no aega pole ju. Minul, kes ma tööl ja väljas ei käi, lapsi ja muid kohustusi ega hobisid pole:)

Eelmisel nädalal võtsin raamatukogust Millenniumi triloogia - 3, 600 lehelist põnevikku. Soovitan kõigile, kel teravaid elamusi tarvis, aga ei viitsi neid otsima minna. Muidugi juhul, kui need veel lugemata. Rootsi style põnevikud. Ülihead. Millegipärast hakkas mind häirima see, et meil pole kõigil akendel kardinaid ees, mida õhtul saaks ette tõmmata.
Avastasin, et minu lugemise võime on 400 lk. Ehk siis lähengi siinkohal ja vaatan, kuidas asjad päevajooksul arenenud on.