Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Saturday, August 10, 2013

KÜÜSLAUGUSAAK

Aaa, ja küüslaugud võtsin ka üles, neid sai 2,3 kilo. Eks näis, kas tuleb talve välja või peab juurde ostma. Osad on peris piirakat.


Neist tegin Argentiina Chimicurrit:

Retsept selline:

Igat võrdselt 1/3ndik

1) ürdisegu mis koosneb võrdsetes osades:
küüslauku
peterselli
punet
chillit (või -helbeid)

2) oliivõli

3) veiniäädikat

lisada soola

Kõik kolm kokku segada, raamatus oli vist kihtidena purki ja siis kokku segada, aga ma tegin kausis valmis ja panin lõpus purki ja musta pipart lisasin ka:) Ikka midagi ummamuudu.
 Ja mikserdasin veidi sauseguriga, siis on nagu kastme moodi. Ja siis purk kinni ka külmikusse grilli ootama.

Eriti kreftine lugu.

Uustulnukad mu kasvuhoones

FÜÜSAL
ei tea ma, mis sordist. Tundsin ta ikka lõpuks ära. Alguses olin puhta segaduses kus mul mis sai, siis otsisin pommu varte otsast füüsaleid:)


POMMU
neid on juba söödud mitu. Väga hea asi woki sees ja igal pool mujal ka
Minu kasvavatud taimedel on hoopis teistsugused viljad, aga need on pildistamata veel.


MELON
sordid on vist veidi sassis, aga hea tahtmise korral võin ta ehk tuvastada ka. Eks peale söömist selgub





Kõrvitsasuppi ja -kooki, Palun!

Sel nädalal kakkusin maast esimese noore kõrvitsa, et ta nahka pista.Tegin temast suppi ja pannkooki.

Supi tegin selle sulatatud juustuga variandi, kuhu lisasin ka kartulit ja omaloominguna veidi suvikõrvitsat ka. Ja siis kõike umbes retseptist lähtuvalt.  Aga kartulit sai palju. Kartsin alguses, et kõrvits on raudselt mingi oma tugeva maitsega ja siis ei lähe äkki alla, kui liiga palju teda seal supi sees on. Mul tuli muidugi mürgikarva rohekas, sest suvikõrvits oli ka sees. Mul jäi muskaatpähkel ära, ja puljongit ka ei lisanud, arvasin, et või sees keedetu on puhtam nagu. Sai lihtsamalt ka. (kuubikut ma üldse ei armasta, pigem asendan sellised asjad tavaliselt või ja maitseainetega, või teen tõesti päris lihast puljongi).Ehk siis tegin päris palju lihtsama variandi:)

Aga retsept siis siin:
  • 1 kg kõrvitsat,
  • 1 väike sibul,
  • 1 suur porgand,
  • 1-2 suurt kartulit,
  • soovi korral 1-2 küüslaugu küünt,
  • 50 g võid,
  • 0,5 kanapuljongi (või köögivilja) kuubikut,
  • sool,
  • pipar,
  • riivitud muskaatpähklit,
  • 0,5 pk sulatatud juustu Merevaik (naturaalne),
  • 2 dl -kohvikoort
Supp tuleb mõnusalt kreemine ja kõrvitsane ning muskaatpähkel on hädavajalik.
 Kõik keema ja pärast keemise lõppu koor ja juust sisse ja ongi valmis....mmm...

Ja pannkookidest ma ei hakka rääkimagi, Tegin mõistagi jälle omaloomingut: lugesin retseptid läbi ja siis hakkasin mõtlema, et millist pannkooki ma tahaks. Kuna ma too päev väikseid pätse ei tahtnud, siis põhimõtteliselt tegin suurte pannkookide taigna ja osa jahust (suht suure siis) asendasin riivitud toore kõrvitsaga. Ei viitsinud mina hakata kõrvitsapüreed keetma. Mida vaid vaatama peab on see, et taigen ei oleks liiga vedel ja küpsetasin veidi madalama kuumusega, kui taval. koogid. Ehk siis pesin vahepeal nõusid kui kook küpses. Ja veidi rohkem tainast teen ka järgmine kord, sel korral sain vaid 4 suurt kooki, mis kadusid imekähku - imeilusad, kuldsed, kollased päiksekiirekesed sees...mmmmmm, neid teen kindlalt veel, juba täna:)

Vot selline on minu lemmikelu!