Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Monday, February 28, 2011

2010 kokkuvõte.

Nagu näha möödus 2010 nagu unenägu ja blogindusele aega kahjuks ei jätkunudki rohkem kui hooaja ettevalmistuste aegu. Aga algaja ja pühendunud aednikule võib sel puhul andeks anda :).

Kokkuvõtteks sai aiamaa 2010 aastal vägagi kenake. Tomateid sai "kasvuhoonest" peris palju, kurke muidugi kaa. Ürtidest sai saaki järgmistelt: rosmariin, salvei, basiilik. Ka tavamaitseainetelt: tillid, petersellid, murulaugud. Teetaimedest sai palju, palju münti, melissi, kummelit ja saialille. Mündid olid muidugi vana perenaise omad, mina neid eraldi istutama ei hakanud. Aga selleks aastaks on mul mitut erinevat oma sorti ka istutatud.

Kuna marja-õuna-aastat polnud, siis sai keskendutud tomatite-kurkide sissetegemisele. Kurke sai nii 25 purki (suuremaid-väiksemaid) marineeritud. Hapendamine läks kõige täiega aia taha. Tomatitest sai tehtud väga huvitavaid salateid (üks väga lihtne tomati-õuna salat tuli väga välja. Aga teisele mitme aiavilja-tomati salatile läks õli sisse ja selle maitse mulle endale eriti ei istunud. Loodan, et mul sel aastal on mahti vanu postitusi siit piiluda ja see tõsiasi endale kõrvataha kirjutada, kui marineerimiseks läheb:) Kui muidugi tomateid sel aastal saab. Tomatitest meeldisid mulle väga kobartomatid, need pisikesed. Astud kasvuhoonesse nopid otse varre otsast ja pistad põske. Ülihea maitsega. Arvan, et neid on ka sisse teha äge. Ja purgist toidu või joogi kõrvale võtta.

Ema alles siin naeris muidu mu petersellipõldu, läksin jahh nendega veidi liiale ja veel jäin naerualuseks ka salatipõlluga, neid sai vist tõesti veidi liiiiiiga palju. See-eest on selleks aastaks palju ruumi nende arvelt võtta ja plaane ka juba 1000. Naljakas oli ka see, et ometi oli suvi ülitroopiline, rekordiliselt soe, aga ma ei pidanud kurke pea üldse kastma. Need said vaid moepärast nädalas heal juhul korra vett. Keskendusin ju kasvuhoonele. Ja saagi üle kurta oleks patt olnud.

Septembris tõin Pollist esimesed noored viljapuud - õun melba, pirn Pepi, ja ploomid - kollane ja tume (sordid täpsustamisel). Kahjuks sai õunapuust loomade piduroog, ohhh, eks omad vitsad ikka peksavad (jäime katmisega hiljapeale). Aga sügisel oli see puu lootustandev - oma 4 õunaga, ühtlasi oli see ka selle puu saak meie jaoks. Jänestele-kitsedele siis varred ja nii ta otsa sai.

Ploomid ja pirnid saime kaetud ja nende osas olen ma lootusrikkam. Õunu-marju aga 2010 ei andnud mitte vähematki. Õunapuud olid nii tühjad (taliõunte puu alt sain mõned kässid tomatisalati sisse), samuti marjapõõsad, ja kirsid. Uskumatu aasta oli ses osas - ei moose, mahlu ega midagi. Eelmine aasta oli juba nii ära hellitanud meid, et poest oli kohe imelik mahlapakki korvi poetada. Poemoosita vist saime kuidagiviisi talve üle, midagi sai maalt ja midagi oli endal võtta. Aga ülikasin talv oli küll ses osas.

Muust veidi ka. Sügisel remontisime ühe toa - vahetasime tapeedi ja värvisime veidi. Talvel lõhkusime kahe köögi vahele augu - ukseaugu. Nüüd saame käia läbimaja. Kuuri äär sai korda.

Samuti algas suurem projekt vana laut - uus saun-väliköök. laudaümbrus sai puhtaks, hein veeti laudast, küünist välja ja pandi põlema. Laudapõrandalt veeti välja 50 kärutäit öäkat. Suvikõrvitsad ja aiamaa seda muidugi öäkaks ei nimeta, kui sealt toitu ammutavad. Ja hiljem mina ka, kui suvikõrvitsaid pistma hakkan :)
Ja eks siis vaatab, mis sealt edasi saama hakkab.

Suvi oli siis, nagu sai juba ka mainitud, rekordiliselt kuum. Eriti midagi teha poleks tohtinud, eriti veel aiamaal. Aga ma poleks seda üle elanud. Saime võrkkiige, milles on eriti vahva puude latvu ja taevast vahtida ja unistada.