Seemnemöll

Kibelesin juba ammu seemnepoodi. Tegin märkmeid ja näpud nii sügelesid istutama ja seemnepakkidega möllama.
Aiaplaane sai tehtud pool talve, joonistatud aeda nii ja naapidi ,kustutatud, ja jälle joonistatud. Netis olen ka tunde kolanud ja lugenud ja jällegi joonistanud ja kustutanud :)

Ühesõnaga sain täna Hansaplanti ning laadungitega koju tagasi. Kõige kindlamaks plaaniks on ürdiaiale alugus sisse teha. Hetkeseisuga on istutatud selleks tarbeks:
1) piparmünt
2) sidrunimeliss
3) aed-salvei
4) rosmariin
5) lavendel (kas tähk- või muu on selgitamisel)
6) iisop (tenäoliselt ääreks või nii)

Põhirhk on püsikutel. Aga eks näis, millised neist ka nina mullast välja pistavad. Ja hoolimata suurtest uurimistest-puurimistest kirjanduses ja netis tegin ikka elementaarse vea. Esmalt pannakse külvikasti ning sealt edasi istutatakse taimes kassettidesse-pottidesse. Minul aga kassettide-nali tehtud. Mõtlen nüüd, et oi kui lihtne oleks ju kasti külvata ja siis vaadata, mis nina välja pistab, see mingi aja möödudes ümber suuremasse ja värskemasse mulda. Aga ootan ja loodan, et ehk tuleb midagi välja.

Aknalauapottide tarbeks ja siiski ka maale maha on istutatud järgmised üheaastased ürdid (ka mõni püsik jääb siia sisse):
1) rukola ehk ...
2) petersell, till, murulauk
3) kurgirohi (läheb ilmselt ikkagi maale mulda, sest ega kohe ei oskagi sellega midagi teha
4) aedmajoraan

Rõduampli tarbeks on mulda pistetud kahte tooni lobeeliate seemned. Eelmine aasta panin suurima hoolega selle teise, suurema õiega sordi, aga ei saand kõige vähematki asja. Õnneks on varuna alati võimalik taimed osta, kui miskit välja ei peask tulema.

Lisaks on veel plaan ürdiaeda ka teetaimi külvata - teekummelit, saialille ja veel üht-teist.
Kui see plaan nüüd peaks tõesti teoks saama, siis on üks suur asi küll alguse saanud. Oi sellega alles mässaks.
Ja vist võtan selle kastidesse külvamise ka ikka ette. Palju- palju tahaks ju taimi. Ja lilled on veel puhta puudu.

Maaelu talvel - remont, suured hanged ja suusatamine.

Terve tali on möödunud vahepeal, mitte pole saanud mahti kirjutada. Õigemini käsi pole tõusnud, sest talvel ei toimu maal ju veeranditki seda, mis suvel. Enne puhkust, mis algas jõuludega oli kõva plaan alustada remondiga. Unistus oli saada üks ruum nii korda, et oleks õdus istuda ja olla. Aga töö maht on alati suurem kui seda võib arvata. Lubasin endale, et töömees tuleb hankida, sest ei sellele tööle mu jõud peale hakka. Kolm päeva kraapisin lage ja trotsisin seda, et liiga raske on. Mäletan kuidas hommikul voodist ülesse ei saa. Ai mõtlesin, et enam ei tee, aga olin nagu kilk seal lae all jällegi. kui kohale jõudsime. Ja nii kolm päeva. Mitte, et suurt tulemust oleks olnud, aga nagu klassikudki ütlevad, mida sa sõuad kui paadiots valel pool. Aga lõpuks sai see töögi veidi käppa, nii et kolisin ka tuppa kraapima.

Õues oli see talv aga muinasjutuline - käre pakane, rinnuni hanged ja ere päike. Lumi tuli juba enne jõulu ja tuli, ja tuli, ja tuli... Kui jaanuaris juba päev ka pikemaks läks, siis oli tõeline talvemuinasutt. Veebruarikuine maalkäik päädis ka sellega, et jõudsime hoopis Kuutsemäele ja saime uue kogemuse mäesuuskadega. Vot see oli elamus. Eks sai julgekt ette võetud ja tegelikult keerulisem tundubki see laskumine mäe alt vaadatuna. Tunnist- kahest piisab täiesti. Lahe vaatepilt oli, kuidas isa oma pooleteise aastasele lapsele õppetunde jagas ning teda mäesuuskadega mäest oma suuskade vahel alla lasi, lapsel veel luttki suus. Vot niisugused isad, ja niisugused noored sirguvad meie keskel.