Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Friday, September 12, 2014

September






Selle aasta sept.  läheb päris suviselt. Iga päev kui õue astun, tuleb huulilt imestav hüüd: "oi kui soe!" ja mõtlen, et peaks õues midagi tegema. Iga päev on 20 C ligi ja pigem ülegi. Ükspäev oli susa 24. Nii mõnus. 

Lisandunud on metsaskäigud - seenemetsas. Seeni on sel aastal hullult. Olen koju vedanud juba üle 10 korvitäie. Peamiselt riisikaid, kuid ka puravikke, pilvikuid jm. Metsas on mõnus. Üldse olen sel suvel nii palju metsa saanud. Avastasin juulis ju metsmaasika langi, no sellist maasikauputust ei ole ma varem näinud. Juba olen söönud putru metsmaasikatega...mmm

Mustikale ei saanud, ei tea, kuidas ma selle aja maha magasin, vist oli liiga palav. Teiseks ei saanud metsavaarikale. Sellest on kahju, aga seenele sain. Ja nüüd on selline hoog sees, et igapäev kripeldab, kui parasjagu seenetegu käsil pole. Ja eks ülepäeva käib ika metsas ka. Mul on kodumetsad seal, kus suvel sai palju rattaga sõidetud. Seega, kui soov tekib, ajan ratta välja ja tuld! Trenn pealekauba ja nii mõnus tunne. 

Puud ajavad lehti. Teise trenniseansi saab rehaga. Mõnel õhtul nädalas õhtul paar tunnikest tuulutada ja ongi kena trimmis torso. 



Kui vaid õunu nii palju poleks, et ei tekiks küpsetamise kihku. Või kapis hapukoort, millele rakendust vaja leida. Ei tea mis komme see on, et poest alati vaja hapukoort ka võtta. Kuigi erilist hapukooresöömist meil ei toimu. Ja nii juhtub ikka päris tihti, et pistad mõne leiu peale ahju maitsva hapukoorekoogi või õunakrõbediku. Ja mis seal salata, isu on pärast mõnetunnist õuetööd või seenerallit ikka päris hea. Sööd küll head maitsvat soolast alla, aga magusaisu see ei vähenda.

Eile tõin aiamaalt kausitäie kurke. Need söön küll niisama ära. Marineeritud nüüd natuke on. Tänu headele ilmadele need õitsevad veel ja taimed on ka nii ilusad. Tahaks ühte kausitäit veel.

Peale ubade, pole ma suurt üles võtnud. Muidugi sibul ka. Seda sai sel aastal palju maha pandud, aga kahjuks rändab teda nii palju hoidistesse, et talveks küll midagi suurt ei jää. Ma ei tea, kuidas see seis nüüd selliseks kujunes. Kenasid punapeete saab varsti ja naereid ka. Peet jätab miskil ajal kasvamise järgi, või ei meeldi talle kobaras olla. Võtan küll hõredamaks, aga tema ikka kiratseb. Ehk siis ta ei kasvagi eriti suureks. Olen taga üldiselt rahul. Oleme juba mitu satsi ahjupeete teinud. Peale kütmist klaaspotiga ahju ja hommikul välja. Nii saab keedupeete kõige lihtsamal moel. 

Kütmine käib ka väikestviisi. Kuigi mitu päeva pole tuld teinud. Kui siin vahepeal sadas, siis panime ikka 15 ühikut ahju :) Ma jätan selle vist mainimata, et statistika või mille iganes huvides loetakse meil kuuris kraam kokku ka, mis sisse tuuakse. Ei, meil pole koguhulk kokku loetud ega tükiliselt arvel, veel...õnneks :)

Aga ahjus annab 15 ühikut hetkel paraja sooja. Eks siis annab teada, kui külmemaks läheb, et kuidas tükigraafik tõusma hakkab. Jälgin huviga. 
Kuna mul tugevdatud ninaga saapaid pole, siis ei lähe ma euronõuetest läbi ja kodus puid laduma ei pääse. Trügigu kuidas ma soovin.

Sügisjoonikuid on vähe. Käin neid pangega ikka noolimas. Tagant aianurgast saab mõned igapäev. Aga oruserva puudelt mitte. Seal on sel aastal puhkus. Kaks aastat järjest sai sealt hullu saagi, seega ma ei (n)urise. Sest martsipani puu annab juba vist kolmandat aastat järjest ja taliõunte, mis-iganes-nimeline puu annab ka juba häid hapusid. Seega õunu ikka saab ja jääb veidi ülegi. Eks mul väikestviisi mure on, kui nad halvaks hakkavad minema. Aga midagi pole parata, ei jõua kõiki ära süüa. Ja linnast ka sugulasi korjama ei laeku. Neil on euronõuetele vastavad turuletid. Ma ootan siiski. Mõni võiks pange või kotiga tulla küll. Kuigi mulle paistab siin elu veidi pahupidiselt. Asulast pressitakse pigem meile õunu, kui linna.

Aaaa, kreegipuu andis nii 10 kreegi ringis saaki. Nii magusad olid nad. Tänutäheks lõikasin puu tema enda võsast välja.

Ja lilled. Mul ei õitse neid enam üldse. Järgmisel aastal panen kevadel mitu peenratäit astreid ja suvedaaliaid -flokse kasvuhoonesse. Sest ma tahan õisi ka augustis näha. Ainukesed õied:












Lähiajal peaks aiamaa korda tegema. Kasvuhoone samuti. Viisin sinna pottidega aiamaakurke. Olid peenral sellised pisikesed taimed. Nüüd ronivad kenasti ja õitsevad ka. Paar baklazaani on veel tulekul. Ja füüsaleid ja noori paprikaidki. Loodan, et need värvumiseni jõuavad. Ehk siis kui ilm vähegi peab, on kasvuhoonega aega.

Rohelisi tomateid on ikka veel päris palju. Taimed on enam-vähem normaalsed. Aga kohe-kohe lubab külma, eks siis saab koristama asuda ka seal.










paprika




Peenraid võiks uuendada ja koristada. Maasikas ja mustsõstrapõõsad võiks ka ära kolida. Ja küüslauku peab kindlasti maha panema. Ehk siis kui kõike seda jõuaks õues teha, võiks sept. väga kordaläinuks kuulutada. Aga ka selletagi on päris vinge kuu, sest ilm on ilus ja seenesaak väga hea.



Ja mul on siin veidikese töö-tööd ka käsil. Teen ühte õmblemise projekti. Vuristan siin veidi. Ehk siis nagu päevad on tegemist täis ja logelemiseks või igavlemiseks pole üldse aega.

No comments:

Post a Comment