Ürdiõlid ja ökonäovesi

 ÜRDIÕLID

Tegin siin juulis selliseid huvitavaid õlisid. Korjasin hulga saialilli purki ja valasin üle oliivõliga. Seda pidi siis 40 päeva laskma seista hämaras ja jahedas, aeg-ajalt loksutada.

Teise purki korjasin aed-liivateed ja valasin samuti oliivõliga üle. Eile saabus siis aeg, mil nõrutasin õlidest õied-ürdid välja ja villisin pudelisse. Saialilleõli sai tühjaks saanud kosmeetikapudelisse, sest seda kavatsen talvel näole määrida. Saialill meil ju imeline kosmeetikavahend.

Aed-liivatee õli läks aga köögi tarbeks. Kasutama hakkan mõne salati või muu asja peale, kuhu muidu oliivõli piserdaks.


Oliivõli on muidugi suht tugeva maitsega. Lahjem sobib paremini. Muidugi omadusi see ei mõjuta.

NÄOVESI 

Üks trikk on mul veel. Korjan aiast võilillelehe, saialilleõie, peterselli. Kallan kuuma vee peale, ehk siis teen tõmmise. Selle sisse tupsutan vatipadja. Selline on mu näovesi.

Viimasel ajal olen ka oma tee lõppu selleks kasutanud. Suvise salvei-aed-liivatee-rosmariini tee olen asendanud saialille-teelehe-võilillelehe teega. See on ka nii hea. Aga kui salaja üles tunnistada, siis esimese vastu teine ei saa.

Lugesin kusagilt, et salveid ei tohi väga pikalt järjepanu kasutada, sest tal olevat üks mürgine aine sees. Mõne nädala järel peab vahet pidama. 

Suvikõrvitsakotletid ja hapukoorekook.

Ikka sööme veel suvikõrvitsat. Täna siis kotlettidena. Ükspäev jäi mu pilk köögikalendrile peale. Ja seal nagu tellimuse peale augustikuus suvikõrvitsakotlettide retsept.

 Suvikõrvitsakotlette, ahjupeete ja hapukoorekooki:

 

Kuna käes on viimane augustipäev ja september on alati selline tähtis kuu olnud Siis küpsetasin nostalgiast kooki ka, ei siiski jahust ja munadest ja võist ja hapukoorest. 

Kuna mul oli kappi sattunud mitu pakki hapukoort, siis mõtlesin, et ühe hapukoorekoogi retsepti ma ikka leian, et varusid veidi luhvtitada.

Leidsin sellise lihtsa , kuid päris luksusliku tulemusega variandi.

Retsept siin:  http://tiramiisud.blogspot.com/2012/07/lihtne-ja-ulimaitsev-hapukoorekook.html

Juhuks, kui see blogi kaob või midagi muud juhtub, siis kirjutan selle ka oma retseptisahtlisse 

Tomatid, baklazaanid jt. aiamaalased

Jeerum, jeerum. ongi augustikuu viimane päev käes. Ja suvi läbi. Mis suvi see sept. enam on, kuigi kalendri järgi mitu nädalat teist veel jäänud.

Mul veel  terve pinu tomateid õues, mis kevadel kasvuhoonesse ei mahtunud. Viljad on õige suured juba ammu, aga ei värvu ära. Sellest on kahju. Nii 10 tomati jagu vilju ootavad päikeselist ilma. Õnneks seda nüüd juba paari päeva jagu on olnud. Aga lubab juba 0 lähedast kraadi ööseks.




Nii neist asja ei saa, muidugi kui ära ei korja ja tuppa värvuma ei too. Kasvuhoones on mõni vili, mis oksalt maha pudenenud, kenasti värvi peale võtnud. Ei tea, teen vist tüki ära ja korjan nad sealt kokku. Kahju vaadata. Taimed tomatite all nagu veic lookas isegi.

Need pikad kobarad kasvuhoones aga venivad jätkuvalt. Ja vaikselt värvuvad ka. Igal hommikul saab kena suutäie.

Tegin järelduse, kapsakasvataja ma ei ole. Ei tule mul lillkapsad, ei brokkolid ei tavalised kapsad. kevadel olid taimde küll kenad, aga saagi aegu ei olnud enam midagi võtta. Peab selle pritsimisasja endale selgeks tegema. Tuhaleotisega soovitavad ka kasta. Studeerin veel. 

Põhiline tegevus on saagi hankimine. Eks leiaks muud tegevust ka. Aga nagu ei taha väga muud teha. Püüan veel kurke sisse teha, kui neid tuleb. Iga viimase kui kurgi topin purki, sest väheks jäi nagu teisi. Hetkel on loorid peal ja taimed ilusad. Aga nohh, kui öösel 2-9 kraadi lubatakse, siis vist pikka pidu pole. Saaks purgi kakski veel.

Juuli alguses pistsin paar seemet veel maha, et äkki on ilus sügis, siis saab ehk veel kurki. Taimed on ilusad ja õitsevad. Pistsin kaks taime suurde potti ja kolisin kasvuhoonesse ümber. Kasvavad, eks näis, mis neist saab. Tooks ööseks lausa tuppa. Nii suur kurgiisu on veel. Aga ma ei ole see edasi-tagasi tassija tüüp. Kord unustan tuppa kord kasvuhoonesse. Ja piisab ju ühest korrast õue unustada, kui ongi jokk.

Paprikatega on selline huvitav lugu, et nad ei taha värvuda. Nädala jagu on pool põske punane. Ja teine külg no ei tule järgi. Paita ja säti kuidas tahad.

Ei saa ju nii ära ka  noppida, et pool vilja veel roheline,vist Kuigi osad toovad tuppa ja taim värvub järgi.

Ma aga ootan. Sest tahan neist hoidist teha.

Kaks baklazaani on ka tekkinud. Aga need on veel pisikesed.

Chillisid, või siis täpsem olles cayanne'i pipraid olen saanud päris palju. Nemad punetavad kenasti, igal päeval mitu uut punast küljes.

Ainult nopi ja haki sügavkülma, et talvel supi, või kastme sisse saputada.

Neid kulub ühele vürtsisõpradest perele max. 2 taime. Saaki annavad nad vähemalt minul rikkalikult ja täiesti kindlapeale. Kuidagi lihtne on nendega. 

Naerid ja punapeedid on pisikesed. Ube olen igal aastal saanud rohkem kui vaja. Õigemini piisavalt ikka. Mul on ühed vahvad punavalge kirjud meeldinud. Kuigi kui need ära keeta, siis oad ise muutuvad suht tavalisteks. Aga peenral on need värvilised kaunad ilusad vaadata.

  

 

Toomingas  on juba selline.

aga astrid kasvavad kenasti

Laiendasin ja korrastasin lillepeenart

Kuna ilm muutus talutavaks, siis võtsin majaesise peenra käsile.  See oli suure kuivaga väga ülekäte läinud. Olin iiriseid liiga palju üksteise hulka toppinud ja need olid veidi metsaks kasvanud. Järgmisel suvel peab neid veelgi vähendama ja taimede vahele rohkem ruumi jätma. See onn see jama, kui sul on rohkem juurikaid, kui üks.

Peenra on hõivanud ka kosmosed, mis eelmisest aastast end ise peenra täis külvanud. Hea, et mul polnud õigel aega piisavalt aega ja innukust. Muidu ei õitseks peale flokside suurt midagi

Oihh, üks suur putk ilutseb kõige taga :) Selle jätsin tugevamatele kätele välja kaevamiseks.

Kukeharja põõsas meeldib mulle selles peenras hetkel enim. Sügise poole peaks ta kenasti põlema ka minema, ehk siis peaks õienutid kenasti punetama hakkama.

selleaastaselt hansalaadalt ostsin ühe floksi veel, sest mulle floksid väga meeldivad. 

Kosmosed ja floksid täitsa sobivad nagu.

 

Tomatid

Mul on kasvuhoones üks taim, mille kobaad on üle 1 m. pikad, päriselt. Pildil kaks kobarat, mis muudkui venivad ja harunevad ja venivad ja harunevad. Ma ei tea, mis sodiga tegu, ega kust ma ta sain.

Tomatid ise on pisikesed kollased kirsstomatid, väga magusad ja head.

kõik see segadus ripub vaid kahe kobara küljes.

maasikatomatid, mis on ka päris roosakat värvi. Maitsvad lihatomatid, leivale-saiale

 

Lapitekk ja padjad

Käsitöö vallas sai jälle lapitööga pusitud. Kuidas mulle meeldivad keerulised asjad. Saaks ju palju kergemalt, kui valida üks kaunis kangas ühele, teine teisele poole, kaunis kandipael äärde ja vsjoo.

Aga ei. Käsitööline ei saa korralikku koormust kätte, kui sellele ei eelne kaltsukaid, kangapoode, lõikumist, sättimist, lõikumist, sättimist jne. jne. 

Alles pärast korralikku pusimistööd peab saama midagi kokku õmmelda. Nii on põnevam ja aega kulub ka ju kauem.  

 Veel pilte lapitekist siin.

Vihmapühad

Folgid on läbi, elu võib jätkuda!

Issand kuidas mulle meeldib vihm. Seda on nüüd kalland paar päeva, või kolm. Lõpuks suudan ma toas püsida, teha mida enne kuumalainet tegin - õmmelda, koristada, hoidistada, valmistada süüa, juua teed. Ja mis peamine,  telkul on tolm maha pühitud.

Igatsesin seda hetke juba vaidike.

Terve juuli kestnud kuumalaine mulle seda ei võimaldanud. Siis sain mere vahet vooritud. Sel aastal sai tehtud mereääres käimise rekord. Ja kui mere äärde ei saanud, siis järves käisime 2 x päevas ikka. Sest muidu ei kannatanud olla. Äge.

Muul ajal sai puu all istutud, võrkkiiges lesitud. Aiamaal peamiselt kastsin.

Ei, mul pole suvest kaugeltki kopp ees. Kuidagi ebamaiseks kiskus lihtsalt.

Külastasin kahte  folki - Viljandis ja Käsmus. 

Virufolgil sain kontserdite overdoze'i. Lihtsalt kõike oli nii palju. Ja lahe oli ka. Vahepeal sai sealsamas ujuda ja süüa. Nagu tuttav tütarlaps ütles: "andke mulle üks igast letist" 

Viimaste kontserdite, Kõrsikute ja Jaan Söödi, ajal ei seisnud enam külastajad püsti vaid lesisid tekil. Folgile järgnes ööujumine meres ja öine kohve. Ning siis kojusõit. See oli raske. Aga lahe oli.

No ja Viljandi folki ma ei kommentaari: See on mu lemmik ajast aega. Käisime laupäeval. Kõik kontserdid olid head. Aafriklased meeldisid väga, kõik söögid ja joogid olid head, pidu oli hea. 

Lõpuks söön tomateid ja teen neist ka hoidist. Mul lemmik on ikka tomat-uba-suvikõrvits erinevates kombinatsioonides. Mu retseptide alt leiab selle täpse retsepti.

Kastma ei pea enam, sest vihm teeb selle töö ise ära. Ja korralikult. Kasvuhoones siiski toimetan. Täna istutasin ümber paar paprikat-tomatit, mis olid oma nina mullast liiga hilja välja pistnud, ja mida olin ka hoodanud. Kui hooaeg saab läbi, toon need aknalauale ja kõik saab siin jätkuda. Kasvõi iluks ja aklimatiseerumiseks, kui vilja ei saa. Ürte pean ka ümber istutama, et neidki aknalaualt saaks näpistada. Sest enam ma roheliseta ei saa. 

Ma ei tea, mida ma teeksin ilma oma lemmik ürditeeta - saiveileht, aed-liivatee ja rosmariinilehekesed. Hakin need ära ja mmmmmm...kui hea tee sellest kombinatsioonist saab. Vahest olen ka mündilehe sekka pannud.  Igas kombinatsioonid vääga hea. Ohh, lähengi korjan salvei lehti juurde. Neid peaks vähe olema.

Eilne päev - suvikõrvitsaroog ja Tomati-oa-suvikõrvitsasalat.

Suvikõrvits käib meil toidu alla, peale ja vahele. Issand ma ei tea, mida ma süüa teeksin, kui neid aiamaalt ei saaks. Aga õnneks ma olen neid külvand. Ükspäev tõin 10 tükki, nagu halud kaenlas. Siis marineerisin neid ka purki.



MARINEERITUD SUVIKÕRVITSAD.

1 kg. suvikõrvitsaid, puhastada ja kangideks lõikuda ning paariks tunniks õrna soolvette vajutuse alla panna.

 4 dl vett
2 tl sinepiseemneid
1 tl. koriandriseemneid
1 tl. tilliseemneid
4 küüslauguküünt (kes tahab kreftisemaid, paneb rohkem, nagu mina)
40 g suhkrut
2 dl veiniäädikat (imelik, ma panin vähem, sest pole enne kasutanud ning maitset juba sai küll)
4 sl meresoola


Mai pannud ka nii palju soola ega suhkrut. Kurkidel on ju 1 l  vee kohta 4 sl. soola-suhkrut. Siin ainult alla poole sellest kogusest vett.

Ma panin vist paar sl soola ja paar sl suhkrut. ja 1,5 dl valge veini äädikat. Ei tea, kas sellel peale % ka muud vahet on. Mõtlesin, et ta maksab ju 1,5 eur ja jagub vaid üheks korraks. Tavalise äädikapudeliga saab ju hooaja läbi ja jääb üle ka. Valge veini äädikal on muidugi hapet 6%. Ei tea. Nagu ei raatsi väga palju sellega masineerida.  


Sain 6 purki.


SUVIKÕRVITSAROOG


1 sibul
2 tomatit
3-4 väikest suvikõrvitsat (või 1 hiigelsuur, või kaks suurt, või nii palju kui soovid)
pakk riivjuustu


Võtta nii palju suvikõrvitsaid kui soovida või kui palju pannile mahub. Seest kraapida välja seemned. Ka viljaliha seest lusikaga ettevaatlikult kaussi koukida.

Hakkliha pannile, lisada seda viljaliha, tomateid, porrut või sibulat ja ürte - peterselli, basiilikut, tilli või mida parasjagu kätte saab.

Siis kühveldada paadid sisu täis ja peale raputada riivjuustu. Võib ka juustuviilud panna kui külmikus vaid viilujuustu leida.

Ja siis ahju, kuumus peaks krõbe olema, et saaks kenasti läbi kuumutatud.

Seda rooga sõime juba kooliajal. Mäeltan, et sain tuttavalt ühe piraka suvikõrvitsa. Ta ei osanud sellega linnas midagi peale hakata. Siis ma selle roa esimest korda valmis meisterdasin. Ühikas vist isegi. Igal juhul siiani meeles selle esimese korra maitse :)



Retsepti pärineb siit:
http://toidutare.ee/hoidised/marinaadid_ja_maitse%C3%A4%C3%A4dikad/186DB/