Augustikuu

Tõeline rannailm on jällegi käes. Ilmateade lubas soojalrekordit ja neid, kes randa sel nädalavahetusel ei lähe on kindlasti vähemuses, meie nendehulgas. Hoolimata sellest, et reis võtab 3 tundi koos burksi- pissi- ja joogipeatustega, jõuame õnnelikult kohale.

Ülaltusena suutsin maha unustada päevitused, seega pean pesuväel tekil lebama. Aga ega siin nägijaid pole peale nässu, mõne kilgi ja mummi :) Päikest olen sel suvel saanud päris palju, seega paarist tunnist piisab küll. Ehk siis edusammud, juba suudan maal lesida ja puhata.

Hommikul käisin Nuias purke hankimas, mida ema oli kogunud. Taluperenaisena on minulgi käes hoidiste tegemise aeg. Suure üllatusena esimese maasikakoormaga linnas avastasin, et mida pole, on purgid, kuhu sisse kogu kraam keeta. Siis sai tühjendatud külmikus mõned poolikud purgid ning ka mõne eelmise aasta hoidised said ohvriks.


Täna 08.08 on kasvuhoonel ka üllatus varuks - kolm tomatit neljast on päris punakad. Ka kaks paprikat on päris paprika kuju võtnud, juba pisema peopesa mõõtu teised ( no päris lapse peopesa, aga siiski).

Ja kurgipeenar on mul vägev - ruumipuudus on ainuke mure. Taimed roomavad ja ronivad , kus saavad. Panin piirdeks tokid ning tõmbasin ka nööri ümber, et las siis ronivad õhku kui soovivad. Õisi ja punne on palju.

ka tikripõõsad kostitasid esimese saagiga (ah, et miks esimese, küsite?). No eks seetõttu, et mummid ja kilgid on liikvel, kellele meeldivad ilusti hooldatud põõsad. Eemalolevast heinast äsja puhastatud põõsast ei maitse marjad nii head, ja mina saan need kõik omale. Näed, mis siit välja tuleb, et mõned põõsad veel heinast puhta puhastamata. Jahh, need vana aiamaa äärsed põõsad tegime alles sel kevadel heinast puhtaks, samuti kirsiaia. Ja tikripõõsas jäi ka neist päris viimaseks, sest see oli kui koletis keset aeda - 2 meetriste nõgeste, ohakate ja kes-teab-mis väätidega läbi kasvanud, ja torgib ka kui lähened. Nii et mitte ei tahtnud seda tööd ette võtta.
Ja kui lõpuks võtsin, siis üllatas ta mind tohutu marjalaadungiga, nii et oksad olid maani kaardu.

Väliköögi mõte kummitab väga siin olles. Tahaks suurt pada, mida saaks veega täita ja kui tule alla paneks, saaks sooja vett. Siis tahaks kannu pliidile panna ja kohvi keeta mmmmm...
Nuia Kaubamajast sain superkenad lauanõud - sellised sinised ja paksud ja väga kvaliteetsed paistavad ka. Tellisin emalt paar liuda juurdegi, sest esialgu sai ju vähe võetud selle mõttega, et ega neid vaja ju hetkel pole. Oi kui lahe oleks siin oma aia porganditest, kartulist ja kapsast ja nohh, väiksest lihast suppi keeta õues ja moosigi saaks ju siin keedetud. Praegu on sellega eriti koomilised lood - marjad Tallinasse, seal moosid valmis, siis tagasi maale hoiule ning talvel purgikaupa uuesti söögiks-joogiks pealinna :) Ringlus pidavat hea olema, nagu räägitakse :)

kirsid, punased ja mustad sõstrad ehk juuli lõpp

Pühapäeval ärkasin murega, et mida kurgid ja kasvuhoone elanikud võiksid küll mõelda, pärast nädal aega kestnud troopilist ilma, ilma tilgagi värke veeta. Tänu sellele samale kuumale ilmale ei olnud ma maale varem jõudnud. Lippasin siis enne hommikusööki neid päästma ja olukord oli lausa üllatav - maa ei olnudki nii kuiv ja kõik oli veel elus. Paprikatele olid isegi õied tekkinud. Tomatid olid päris suured, kuid taimed eriti ilusad ei ole. Need hakkavad veidi halliks tõmbuma. Vaid üks on ilus roheline. Mure on vist selles, et kastid, kus taimed sees on, ei lase liigset vett välja vms. Sorkasin toikaga kastipõhjad auklikuks. Vaatame, mis edasi saab.

Vaikselt hakkab tekkima see nauding, et tuled maale ja pistad siit-sealt midagi värket ja tervislikku põske. See on mu tõeline unistus korterilapsena. Vahepeal on punaseks saanud punased sõstrad, samuti kirsid. Kirsipuudega on mul eraldi plaan - see on hetkel täielik võserik ning tuleb korralikuks kirsiaiaks kujundada. Puid on kokku üle 20, millest mõned vanad tuleb sügisel maha lõigata, sest muidu kukuvad need ise pikali. Noored aga tahavad veidi rohkem ruumi ja valgust. Aga marjad on magusad, ja üldsegi mitte kõrgel. Kirsse sai söödud kõhuvaluni.

Saagiaruanne.
Pühapäeval sõitsime pealinna
- 3 suure kausi mustjate kirssidega (kindlasti vähemalt 3 l. igas), lisaks 2 l. saslõkiäbritäis kirsse, mis oli emale mõeldud, kuid jäi sel korral purkide vastu vahetamata ja veel kolm 0,5 l. karpi sügavkülma mõeldud kirsse.
- kolme 0,5 l. karbi mustsõstardega, mis samuti sügavkülma mõeldud.
- pangetäie (pea-aegu) punaste sõstardega.
- lisaks 3 oma aiamaa esimese kurgiga, millega juhtus küll kahetsusväärne lugu. Hoolimata sellest, et need olid väga hoolikalt eraldi pakitud, segunesid need külmikus koos poeomadega. Nii, et nende headuses saab veenduda järgmisel korral. Leppisime siiski kokku, et kõige parema maitsega kurgid on meie maalt pärit.


Ühtekokku vaaritasin linnakodus 3 purki eksklusiivset kirsikeedist - käsitsi sai igalt kirsilt nopitud kivi välja. Lisaks sain kolm purki 100% kirsisiirupit. Kui aus olla, siis ma suhkruga väga ei liialdanud. Punastest sõstardest sain kolm purki suhkruta 100% punase sõstra mahla ja kaks väiksemat purki punase sõstra, kuidas-nüüd-nimetada zeleed vms.

Zelee valmis nii: aurutasin marju mahlaks ja kui enam mahla ei tekkinud piisavalt, et üle potiääre kallata võtsin appi sõela ning hõõrusin seda massi, lootuses mahla veel kätte saada. Tegelikult aga tuli läbi sõela selline läbipaistmatu möll, mida kuumutasin ning lisasin suht palju suhkrut, et see seisaks ning, et ka midagi teha annaks. No kui midagi muud välja ei mõtle, siis joogiks passib kindlasti. Vähemasti väga öko kraam sai.

Oi, esmaspäeva õhtu venis selle küige kuumutamise,-aurutamise juures nii pikale. Magama vajusin kella 02 paiku nagu suurpere-naine. Muidugi omaette teemaks on see, et ma ei ole ju suurem retseptides näpuga järge vedaja. Kui nii paar aastat iseenese tarkusest untsu vaaritan, küll siis tuleb need ka ette võtta.

10-12 juulil sumisesid ja õitsesid pärnapuud

10 - 12 juuli.

Laupäeval sai toimetatud kasvuhoones - loetud kokku tomateid, tulekul on neid 5. Paprikataimed, mis ema minu lastetoa aknalaual ette kasvatas, on väga võimsad. Ka rohelisi paprikapunne on tulekul, ja mitte vähe. Sama lopsakas on ka hein, mis pottide vahel kasvab, see on mu isevärki kasvuhoone suureks miinuseks.

sügiseks oli pilt järgmine

11 juuliks oli pärnapuul õitsema läinud päikesepoolne külg. Pühapäevaks sumisesid puud juba täiel rinnal ja kogu hoov oli mesimagusat lõhna täis. Sel aastal, erinevalt eelmisest, korjasin korraliku laadungi õisi. Eelmisel aastal ärkasin vist noore aednikuna liialt hilja. Tegin ka avastuse - varjupoolsed õied on märksa ilusamad kui otse päikesevalguse käes küpsenud õied, viimased kipuvad samuti pruunistuma. Ühe üllatuse avastasin veel kui eelmisel korral muru niitma pidin - meil on väga korralikud piparmündipõõsad aias, või õigemini kasvaksid, kui me neid ära ei niidaks. Niites viskas vägevalt ülikorralikku piparmündi lõhna, nii saingi jaole. Koos turult soetatud taimega on meil nüüd kolme sorti münte.


Maasikapeenraga on aga lood kurvemad. Pehme ja porise mulla peal kipuvad mädanema juba valged maasikad. Hoolimata sellest õnnestus 4 punast ja valmis maasikat põske pista.

Maasika naabritel kurkidel on küljes aga ilusad punnid, nohh kui lõpuni aus olla, siis küll mikroskoopilised, kuid siiski reaalsed viljahakatised.

Pühapäev oli tõsisem pärnaõite noppimise päev. Õhtul sõime mõistagi grillitud liha ja salatit - ainukese erinevusega - salati sees oli meie aia roheline salatileht ja till.