Nii, nüüd on see siis käes - 2013 aasta esimene postitus. Vaid pea poole aasta jagu vett on merre voolanud.
See kevad oli vast vahva, või tundub, et teine on sel aastal vahele jäänud. Kahe nädalaga on nii palju juhtunud, et vaid vaata ja imesta...pole aega sulgegi haarata, et midagi üles tähendada.
Ühesõnaga, ei hakka ma heietama siin, mis vahepeal juhtunud on, sest ma isegi ei mäleta. Õigemini mäletan, et olen kõigest ilma jäänud, sest minu kalli aja on röövinud kool - käsitööpusimine.
Selline oli mai algus maal
Ja selline 17 mail.
Grillisime endid eile-üleeile 27 C (pühap.) - 29 C (laup.) juures. See oli nagu puhkus. Liiga äkki liiga palju. Ehk siis otsisime varju, mida erinevalt üleelmisest nädalavahetusest puu alt juba leidis.
Ja aru mai saa, mis toimub ääremaal põhjas (loe: Tallinnas), kradiklaas näitab 12-13 C! Kuna istusime hommikul leitsakuga lõunas autosse, siis kõndisin siin põhjaski suvekleidiga ja õhtuks oli tulemus käes, neerud streigivad, minu streigi tulemusel mitte sooje sokke kapipõhjast välja otsida. Mina kaotan. Õhtul istun (siiski jonnakalt) suvekleidis, kampsuni ja paksude sokkidega ja joon suht kuuma piparmünditeed. Mitmekesine Eesti.
Ka maal on segadust selle suure soojaga palju, korraga õitsevad kirsid (OK), toomingad (OK), õunad (aru-ma-eis-aa), ploomid (ikka aru-ma-ei-saa), maasikad (ikka veel aru-ma-ei-saa). Ja ka esimesed sireliõied leidsin samuti (ikka ikka veel aru-ma-ei-saa). Kui muust ma aru ei pea saama, siis seda ometigi mäletan, et enne õunu õitses ikka kirss ja toomingas. Ja õunapuul on ikka enne õisi lehed ka arenenud. Nüüd ilutsevad õied vartel, lehed arglikult vahelt piilumas. No olgu, kuidas on, aga õisi on palju, seega kui nüüd pakast järgi ei tule, siis peaks ubinaid sel suvel saama (ei taha ära sõnuda ka, sest õuna tahaks ikka väga).
Laupäeva õhtul saabus torm pärast vaikust (loe: suurt suveleitsakut). Algas see väikse vihmaga. Olin üle praadinud, seega seisin õue dusi alla. Aga vihm oli huvitav, piisad sõrmeotsa suurused ja sadasid siia-sinna, nii et mina neid kinni ei püüdnud ja märjaks ei saanud. Olin üpris pettunud, sest tahtsin vihmadussi väga.
Pugesime siiski tuppa, siestale. Ja siis see algas - mürises ja välkus ja hakkas selline sadu, mis pesi kogu maa ja ilma kenasti puhtaks. Pärast ilmapesu kobisime taas õue, sest kraadiklaasil olid näidud ikka veel üle 25 C. Õues oli ainsaks erinevuseks värskus ja mega-giga kamp sääski, kes olid meie vastu kuidagi eriti tõredad ja kurjad, ise alles sündinud, ahh, ei tea mis nende vanemad meist rääkinud olid:)
Keskööl käisime jalutamas, sest tööd teha lihtsalt ei lastud. Ja vaatlesime ilutulestikku - taamal kõmises ja välkus, vaatepilt oli omapärane ja vaatamsit vääriv.
esimesed suvised õitsejad peenras, peale priimulate:
Ei muud...:)
Aiamaal kasvavd kenasti kurgid ja suvikõrvitsad, kasvuhoones on mul leida pommusid (teada vist rohkem baklazaanide nime all), füüsaliirendid, kurgi, arbuusi ja melonitaimed. Need organiseerin sealt välja järgmisel nädalal, sest siis viin aknalauaelanikud - tomatid oma koju.
Ahh jaa - tõin Viljandist kaks VIPPI ka oma kasvuhoonesse - viinapuud hazanskii sladkii ja ... (no teine nimi ei tule). Peale pikka eeltööd ja lugemist ja sortidega tutvumist, et endale sobivamaid välja selgitada, tegin poes ikka emotsiooniostu:) Piirdusin sellega, millest sealne kahelauseline tutvustus neist rääkis ja kogu lugu. Tean, et kahetsen seda, siis kui kõik kenasti paigas, et oleks ikka võind hoopis parema valiku teha. Aga olen hetkel väga rahul. Nirud teised olid (2013 a istutatud), aga mis mul sest. Nüüd jääb vaid 3 aasta möödumist oodata, sest esimest saaki pidavat nad alles siis andma hakkama.
Sügisel istutatud küüslaugud kasvavad kenasti ja maasikate vahelt tuleb lisagi (eelmine kevad sai istutatud, kuna sügiseks arvestatavat saaki ei saanud, siis ei kakkunud ma kõike üles ja vot nüüd nad seal mühavad. Nii tore, sest hiina raami ma enam ei tahaks).
Muudatustest aiamaal veel nii palju, et salatitele enam suurt peenart ei jagu, sest sel aastal on erinevaid kapsaid, peete, porgandeid, pastinaake jt. ka ikka tarvis. Ruumipuudus on käes ja uus peenargi välja kaubeldud.
Sel nädalavahetusel sõime esimese redise, salatit ja tilli.
Kasvuhoones esireas kasvavad mul muskaatkõrvitsad, pidavat siis tavalistest veidi uhkem kraam olema. (poes hinna järele igal juhul, ja ka sisu olen vaadanud poes sellise ahvatlevama olema, maitset veel ei tea).Taimed nagu näha, jäävad tavalistele kõrvitsatele (teises reas, kõige suuremad) küll alla, eks näis, mis siis saagil vastu on panna.
