Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

MINU KÄSITÖÖD

kannusoojendaja presskannule, sees villane vooder
 Villased kampsunid pärinevad kaltsukatest. Vanutasin need masinas ära, siis on hea tükke lõigata ja kasutada.





dekoratiivpadjad





lapitöö: palkmaja tehnika





kate










paspuaalkandiga
 ehk siis kandi sees on nöör.




ja kahe dekoratiivpadjaga





patjadel nöörkinnised

 Läksid kingiks venna perre. Materjale olin kogunud ajapikku. Osad kangapoest, osad taaskasutusest.





lahttasku
 ehk tasku, mida saab rahvariidekomplekti juures kanda. Kerid ümber kere (seeliku alla), sätid selle praoga kohakuti, kus seelikut kinnitatakse. Ja siis saad seeliku vaheltsinna näiteks mobla pista või rahakoti.




nõelaraamat
 Siia sisse pistad nõelad, mis muidu kardina, käise, istumise all jm. vedelevad. Ja siis saad igale poole kaasa ka võtta, kui vajadus peaks tekkima.

















Ühel päeval tuli mul tuju sobitada lappe kokku, missiis et, värvide sobitamine ei ole mu tugevam külg.


Mulgi roositud kindad




 Need roositud kindad sai kiirkorras kootud. Üks kinnas võttis 4 päeva. Mõtlesin küll, et kui teise päeva õhtuks oli kehaosad valmis, et mis need sõrmed visata pole, aga ikka 1 päevaga kõiki sõrmi ma valmis ei saanud. Ja see otste peitmine, ou-mai-gaad, see ikka võtab. Aga ikkagi tahaks neid veel kududa, sest minumeelest on need ikka piisavalt efektsed.


ROOSITUD KINDAD

Üldse roositi kindaid Eestis Viljandi- ja Pärnumaal. Pärnumaal (Tõstamaa ja Audru khk.des) roositi valgel põhjal kinnastele. Seal olid ka levinud narmastega roositud kindad. Roositi madarapunase ja potisinisega peamiselt kindalaba alumisel serval (hiljem lisandusid roheline, lilla ja kollane värv).

Viljandimaal (Helme, Tarvasttu, Viljandi khk.des) olid siis levinud punasel ja oranzil põhjal roositud kindad. Muster paiknes käelabal ja sõrmedel. Randmed olid lapilised, diagonaalses või soonikkoes.





  Ükski kudumise sõber ei saa läbi käpikuteta.







SUURE-JAANI KIRIKINDAD kooti siis peamiselt valge-lambapruuni, valge-potisinise või valge-lambamusta toonide kombinatsioonis.

Siin on veel pilte  Suure-Jaani kinnastest








patentkoes kaelus









Ruhnu ainetel sõrmkindad
Nende kinnaste kudumist nautisin väga, olen ikka vist kuduja tüüp. Need kindad olid ka seetõttu eriti lihtsad, et alguses teed mustrid ära, ja siis laba ja sõrmed käivad otsa nii muuseas, sest on ühevärvilised.

Ruhnule siis iseloomulik: 1) lainjas ranne
                                     2) pakud või tagid
                                     3) väike viklirida (siin eriti ei paista)
                                     4) jälle pakud või tagid (need sinise ja valgega vaheldumisi)
                                     5) taimornamentidega muster (kitsas)
                                     6) pakud või tagid
See moodustab siis randmeosa. Toonid siis valge-tumesinine.
Ruhnul Rootsi mõjud, peaks teemat lähemalt uurima.














minu esimene katsuvaip
Kudusin suvel praktikal Ukuvakas. Sai veidi liiga kirju, aga esimese kohta kõlbab näidata küll.



teine veel



sinisetriibuline

ja kolmaski, selliseid tegin kaks, ühe õhema, teise paksema.


Need 4 vaipa tegin kõik praktika raames.






tuniistehnikas toolikate

Tuniisheegeldamist oskan nüüd ka.








See viklitega kootud padi tekitab minus erilisi tundeid ja aukartust. Sest võttis teine mul terve suve, no eks veidi tegin ka muud, aga see töö oli mulle tõesti päris suur. Võiks öelda, et suurim töö, mis siiani teinud olen. Võib-olla oli asi selles, et muster oli peen ja eriti lõdvaks end lasta ei saanud. Kaua tehtud kaunikene teine. Aga rohkem vist ei taha, aitähh.






põll


Lapitöö hakkas mind köitma ka kooliga seoses. Ega mul saavutusi väga rohkem pole. Rohkem köidavad mind kangad, mida poes ja kaltsukas käies ikka hoolega takseerin ja kokku sobitan, ja mis salata, ikka koju ka vean. Igal nutsul oma ideeke juures. Näis-näis, mis sest hobist saab, hetkel on juba tegemist, et ära sortida ja meeles pidada, mida mul kõike leidub.






muhumustrites kott








Neid kotikesi tegin mõned ka koolitööde raames. Nohh, onn selline ägedate toonidega ja vahvate mustritega töö. Muhu mustrid on üldse nii lahedad.
Keegi jagas Facebookis üht linki mida rootslased meie muhu mustritest teinud on. Müüvad laias maailmas muhu koloriite ja mustreid. Tea kas muhulastel ka sellest miskit tolku on. Eks ta kahe otsaga asi ole. Aga sait on ise uurimist väärt, fantastiline, kaasaegne, ja uskumatult palju silmailu.


http://www.gudrunsjoden.com


1 comment:

  1. Hobist sai ettevõte ja mõned tooted võid leida minu e-poest: siit: http://pood.hubasus.ee/

    Kui mõnd armsat lapitöö toodet vajad, siis küsi info@hubasus.ee

    ReplyDelete