Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Monday, September 8, 2014

Kaseriisikate uputus ja tore riisikas

Add caption








Sain lõpuks metsast nii palju seeni, et korraks jäi süda rahule küll. Kokku vedasin neid koju 7 korvitäit. Laotasin kraami trepile, et otsast puhastamisega pihta hakata. Metsas kulus nende korjamiseks vaid 4 tundi, puhastamine, kupatamine kestis terve järgmise päeva. Hakkasin kohe ärgates pihta, kell 9, ja viimased seened tõstsin tulelt nõrguma kell 23.30.  



Pargipuravikud



tore riisikad


Neil värvub viljakeha mehh. vigastuse kohas kohe lillaks, koloriit on kena aga seene puhul ehk veidi ehmatav. Metsas ja kausis on seen väga ahvatlev ja ilus. Kujult ja tekstuurilt on need samasugused nagu kaseriisikad. Puhastamisel muutuvaid tatiseks alt, kui hakkad noaga narmaid lõikama. Muidu sama nummi.









Esimese päeva õhtuks valmis 10 purki marineeritud kaseriisikaid.  Üks väike (valge potitäis) jäi kaseriisikaid ka järgmiseks päevaks marineerida. Keskel minu jaoks tundmatuid seeni, kõik söövad, aga nime ei tea öelda. Mõningatel andmetel põdrakad. Mõista-mõista, mis seentega tegu (ja ütle mulle ka).










Täna tegin 6 purki seeneletshot. Maitses väga. Üks ports tuleb neid veel teha, seega retsept tuleb hiljem (kui seenehooaeg läbi saab). 





No comments:

Post a Comment