Mündid

Mündid kasvasid sel aastal kenasti. Juba kuivatame esimese satsi.

kasvuhoone

kogu pind tuleb ikka ära katta. Ja iga taimeke tuleb üles kasvatada.

kurgid kasvavad kenasti

chilli

viinamarjal on 6 kobarat

 

liivateed

Kiisuke mõnuleb

Vot nii hoitakse meil kassi !

Sadu ainult sadu.

Viimased päevad on sadanud. Aga ma olen millegipärast ikka õues. Kuidagi ei sega. Nokitsed aiamaalt veidi vesiheina välja. Vaatad kasvandikud üle. Kohendad siit-sealt. Ei arenda ega parenda midagi. Niisama plaanita väga hea askeldada. Teed seda, mis näpu ja pilgu alla satub. Tegin täna peenrajupi juurde, mis on nüüd majale õite lähedal juba. Piilub varsti teine kuuri tagant eesõue juba. Ei nii lähedale ma ei plaaninud oma peenratega tulla, kuid mingist sügisest sai sinna lehti veetud ja pinnas oli eriti pehme ja kobe. Rohimine läks ludinal. Eks ma olin seda kohta veidi silmas pidanud, sest viimased, nohh tegelikult siiski eelviimased, suvikõrvitsataimed olid kasvuhoones nii ära kuivanud, et pidasin vajalikuks nad kohe maha istutada. Aga siit heina vahelt nad veel välja ei paista.

Hein on ümberringi päris kõrge juba.

Tomatid on juba päris suured, kurgid õitsevad ja viljadki annavad juba miski mõõdukese välja. Kurki veel ei saa. Chillipiprad on kaunad nii suureks visanud, nii äkki, et lausa lust. Nüüd oota vaid värvumist-küpsemist. 

Temp. on madal (16-18 äkki). Vihma sajab. Õhtupoole lakkas ja päike tuli välja, kuid tuul oli külm ja temp. ei tõusnud.

Sain kevadel maasikvaarika.

 Eelmine aasta oli mul siin arbuusipeenar, kus millegipärast arbuusid ei tahtnud kasvada. Nüüd tegin siia maitsetaimede peenra. Et siis jalavaeva kergendada. Kuna üles tuli maitsevärk väga pikalt ja hõredalt, siis sai suvikõrvitsaid keskele istutatud. Ja sibulad kasvavad ka ääres normaalselt. Midagi siit siiski saab. Aga lisakülvi peab ikka kaa tegema.

Aiamaal kasvavad kenasti lillkapsad ja brokolid. Oad on ka kenad. Sain Tartu tuult kevadel pepsi tippsibulaid, mis peaks 2-5 mugulat alla kasvatama. Enne ma selliseid sibulaid kasvatanud ei ole. Ootan põnevusega. 

Muust aiast olen ilma tõttu kuidagi eemale jäänud. Üksõhtu püüdsime ilma trotsides õues istuda, otseselt ei sadand, aga külm oli ja tuul puhus põhjapoolt. See oli laup. õhtupoolik. Kobisime aga miski aja möödudes tuppa. Ja panime ahjugi kütte. Tänagi kütsime eestoa ahju veidi. Ahjus sai jälle meie kiirtoitu tehtud (laupäevaseid grillvorste poti põhja sooja ladudes mõtlesin, et lõiguks veidi värsket kapsast-porgandit peale ja maitsestaks korralikult ära chilli-sibula-pipra-küüslaugu-oliivõli kastmega ja teeks sellise kiirvoki. 20 min. ahjus). Sai peris hää. Mittemillestki midagi nagu meil tavatsetakse selliste söökide kohta öelda. 

Nädalavahetusel oli külaliste ja külaskäimise tähe all. 

Aaaa. reedel olin jälle vihmaga hommikul väljas. Kui vihm tugevnes, kobisin tuppa ja hakkasin hommikusööki otsima. Käis välgusähvatus ja kohe kärgatus otsa. Vool kadus korraks köögist. Mul hakkas pea hirmsasti valutama, nii et ka rohi ei aidanud. Magasin pool päeva maha. Terve õhtu oli pea nii hell, et siidergi ei läinud nukki. 

Pärastlõunal pidin Viljandis käima. Tõin hääd kraami: kastoorõli ja nisuiduõli. Viimasega ma veel ei tea, mida peale hakata. Eks midagi ikka leiab.  Aaa. viina tõin ka väikse pdl. Lugesin oma raamatust, et sellega saab lillelõhnalistotekolonni teha:) Õisi mul muidugi veel pole. aga plaan on.

Maale elama!

Nii tore on see, et meie külas on kõige kesksema vana maja juures sigin-sagin käimas. Õigemini toimusid esimesed suuremad talgud seal juba sügisel. Nüüd trimmerdatakse muru, loobitakse akendest-ustest vana soga välja. Tehakse lõket. Koppki on juba omad tiirud seal käinud, seega peaks neil vesigi sees olema. 

Nii nostalgiline, nagu meilgi alguses. Lõke põles igal õhtul ja krundilt veeti kokku säänest ja määnest põletatavat kraami (nohh ja mis seal salata, ikka mittepõlevat ka, aga kussa ta ikka mujale paned. Tossab teine kenasti ja hommikuks on tuhk või sellelaadne toode valmis). 

Paar aastat tagasi tulid ka kõrvaltänavasse kahte majja pea samaaegselt kaks peret. Ehk siis on meie küla nüüd selles seisus, et uustulnukaid on vaat et rohkemgi kui vanu olijaid. Vähemalt on neid päris palju.  Ja mis peamine, talukohad on päästetud.  

Meie külas minu jalutuskäikude radadel nüüd enam lagunevaid maju pole.
Alles see oli, kui tühjad majad ümbritsetud heinapõldudega, meid jalutustel saatsid.

Nüüd on nii põnev, keegi ehitab kuuri või verandat. Teine istutab puid-põõsaid. Ja mida kõike veel... Külaelu podiseb vaikselt. Kuigi kõigil on piisavalt ruumi ja privaatsust, et ega täpselt teagi, mis teoksil. Ja endal on samuti hea vaikselt toimetada.

Samblaeemaldus

Olen oma energia peamiselt majaesise hooldamisele kulutanud. Tegin korda veepaneku trassi. Külvasin muru. Kraapisin puude alt vesiheina kokku ja õhutasin muru sealt, kuhu oli paks samblakord tekkinud.

Samblaeemaldamisel on mul plaanis järgmised etapid (vastavalt studeeritud kirjandusele) :
1) kraabin kobestiga, või aeraatorrehaga samblasse avasid sisse, et õhk mulda pääseks.
 2) soetan muruväetist, mis eemaldab sammalt (see pidada tõstma või langetama muru pHd, nii et sammal sureb.)
3) riisun sammalt kokku ja külvan muru juurde.

Eks sellest hiljem, kuidas edeneb.

Mõtlesin aastaid, et ma ei hakka loodusega vägikaigast vedama. Näiteks võilillede, muttide, mügride ega ka samblaga. Kõik kasvab seal ja nii kuidas soovib.

Aga millegipärast võtsin siiski maja ees selle asja ette.  Kõik sai alguse veepaneku trassist. Pidin seda veidi siluma ja muruseemet külvama. Sealsamas vohab ka vesihein. No ei saanud sel korral tedagi ignoreerida. Kraapisin kokku kena kuhja, nii sain muruseemet veelgi laiemalt külvata. Ja ega siis sellest veel piisanud. Külvasin kõikidesse vanadesse mutihunnikutessegi seemet juurde ja eks neid laike veidi oli. Sealsamas ju sai küttepuid laotud töötatud, seega töömaad oli. Ja ei saand ma enne pidama, kui ka sammalt veidi kraabitud sai. Miski koberstiga seda ma seal räsisin ja kindlasti lõhkusin ka pinnast, aga mis uhke pinnas see samblik ikka on. Ja ikka seeme asemele.

Nüüd teeb vihm oma töö. Mitmel päeval oli ilus ilm ja öösel sadas, nagu tellitult. Täna ja eile sadas muidugi päeval ka lisaks, nagu ma oleks vett rohkem tellinud. Temp. on ka madal olnud (18 C max.).Täna puhus nii suur tuul ka lisaks. Aga ega ma nurise, mul toas ka tegemist küll ja rohkem.


Eks siis näis, mis sammal mu ratsimisest arvab (ja muruseeme ka). Ma vist veidi ikka võitlen.

Ja võilillelehtedega on mul üks teine plaan. Aga sellest hiljem. 

Ürdi-näomask - täitsa öko

Katsetasin täna sellist näomaski.

ÜRDI-NÄOMASK

1 sl. ürte (näonahaga sobivaid vt.  alt)
1 sl kaerajahu (peenemat. mul on ka ökokaerahelbeid järgmisel korral purustan neid).
1 sl maitsestamata jogurtit.

Lõhnab vii hästi ja kuivab kenasti nagu mask ära. Hoida soovitatakse 10 min. (ja ise samal ajal puhata). Silma ja suu ümbrusse ei soovitata. Nahk on õhtuni pehme ja siidine.


Ma tegin mündi, rosmariini ja aed-liivateega, sest mul olid need ühes peenras.


Maha võib pesta ürditõmmisega.



RAVIMTAIMED NAHALE

altee - pehmendab
apteegitill - pingutab
kannike - puhastab, pehmendab
kortsleht - pingutab
lavendel - antiseptiline, ergutab, toniseerib
liivatee - puhastab, antiseptiline,toniseerib
mädarõigas - pleegitab, kuivatab
münt - pingutab, puhastab, rahustab
nõiapuu - pingutab, tervendab
osi - pingutab
petersell - pleegitab
raudrohi - puhastab, toniseerib
rosmariin - puhastab, ergutab
saialill - pingutab, puhastab, toniseerib, tervendab
vaipkakar - puhastab, jahutab, rahustab
varemerohi - pehmendab
võilill - pleegitab, kuivatab

(allikas -P. McHoy, P. Westland, "Maitse- lõhna ja ravimtaimed", Varrak 2008)

Käisin Hansalaadal

Juhtus siis selline äge lugu Viljandis. Nimelt siis lisaks kogu möllule, olid esindatud ka mõned taimeaiad oma letiga, minu rõõmuks. Mõtlesin ja vaagisin siis, et mida osta võiks. Minu lemmikud on iirised ja floksid, hetkel. Ehk siis tahaksin nende sorte juurde, et tekiks selline tagasihoidlik valik, või kollektsioon. No väga tagasihoidlik, aga et oleks mitmeid liike.

Ja siis ühe leti ees ma siis vaatasin, ja soetasin ka paar huvitavat sorti. Ja siis minu kõrval hakkab rääkima iiristest üks kolleksionäär. Ja ta kutsub mind oma aeda. Ta elas seal lähedal, nii, et minu laat lõppes tema aias. Issand kui ilusad olid ta peenrad, iirised ju kõik õitsevad praegu. Ja ta pakkus mulle päris palju liike kaasa. Uskumatu lugu.

Ja ega ma nüüd tea, mitu sorti mul iiriseid on. Ikka päris palju. Eelmise aasta postitusest vaatan, et mul on neid 28ndal juunil õitsemas kolme tooni. 

http://kaubimaailm.blogspot.com/2013/06/juuni-oitekuu.html  ehk siis jaanipäeva paiku pildistatud. 

Hetkel õitsevad nad kõik. Ehk siis sel aastal on nad nii pea 2 nädalat varem õites. Sortide arvu saan järgmisel aastal alles teada. Aga oletan, et 10 ringis võib neid nüüd olla.

Aga laadajuttu veel. Käisin pisikese sugulasega ka miniloomaaias. Aru mai saand, kuidas saab sigadel selline karv seljas kasvada.

Laadalt soetsin juurde ka ühe floksi. Mõistagi ei tea ma sordinimesid. Aga neid on mul nüüd 4 sorti. Üks triibuline. Kui kõik sel suvel õitseksid, siis saaks "kollektsioonist" fotosid teha.

Laat oli väga võimas. Pool linna oli träni täis.  Leidus kõike, käsitöö tänav oli uhke. Süüa oli vähe. Olin pettunud, et ainult A Le Coqi telgist sai seda pannisööki ja vsjoo. Hiljem kuulsin, et toidulaat oli ka, aga sealt ei olnd ka praadi saada, vaid ikka söögiasju - äkojäätist jm. kraami. Ma kardan, et siiski oli asi selles, et me ei leidnud ala üles. Sest möll oli tõesti võimas.