Tomati-kabatshoki-oa salat 2012

3 kg. tomateid
1 kg. suvikõrvitsat
800 g. sibulaid
600 g. aedube
basiilikut, tüümiani, soola, pipart, suhkrut ja hautamiseks õli.

(sellest kogusest sain 7 purki)

kogustele võib loominguliselt läheneda, kuid tomatit peaks minu arvates kõvasti üle teiste olema ja sibulat peaks ka ikka päris palju saama.

Pannil hautada sibul suvikõrvitsaga peaaegu pehmeks (nii 10 min)
Õrnalt soolases vees keeta oad.
Suurde potti tükeldada tomatid, hautada hetke, lisada oad. Hautada 15 min. Lisada suvikõrvitsa-sibula segu. Maitsestada ja hautada mati.
Edasi nagu kõigi teisedki-purgid steriliseerida...

Tomat ja arbuusson

selline naljatilk kasvas mu kasvuhoones:)

ja selline arbuusson kasvab ka, ta on hetkel peremehe rusikasuurune, seega kahtlen kas temast asja saab.

Suvikõrvitsasaak oli sel nädalavahetusel korralik 9 + 4 + 2. Osa sai neist laiali jagatud, järelejäänutele leidsin toidutarest retsepti.


Kabatšokisalat
Kogus Koostis- ja maitseained

2 kg Kabatšokk

vesi

1 tl 1 l vee kohta sool

2.5 dl Valge veini äädikas

2.5 dl vesi

3 dl suhkur

1 tl sinepiseemned

0.25 tl Valge pipar

2 õietükki Muskaatõis

1 tükk värske ingver


Valmistamine:
Eemalda pestud ja kooritud kabatšokkidelt seemned. Lõika viljaliha väikesteks tükkideks ning keeda vähese soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Nõruta kabatšokitükid ja pane purkidesse.

Valmista marinaad äädikast, veest, suhkrust ning marlitükki seotud maitseainetest. Eemalda vaht ja jäta marinaad jahtuma. Võta maitseainekotike välja ning vala marinaad kabatšokitükkidele. Kolme päeva pärast vala marinaad kabatšokkidelt uuesti potti ja aja keema. Võid taas kasutada samu maitseaineid. Jahuta marinaad ning vala tagasi. Sule purgid ja säilita jahedas paigas. Salatit võid maitsta 1-2 päeva pärast.

augusti keskpaik

Eelmisel nädalavahetusel oli juba tõsiselt sügisene, õhtud lähevad juba nii jahedaks, öökülmaohtu kinnitab ka ilmateade. Nädalavahetusele sai lisaks esmaspäeva, mis on mulle väga meeltmööda. Esmaspäev on minu päev - möödaminnes rohisin aiamaa, eemaldasin kasvu lõpetanud taimed, herned jm.  puhastasin ja korrastasin poole maasikamaast, täitsa plaaniväliselt ning võtsin kartulisaaki, mida mul omateada ei olnud. Nimelt pistsid kevadel siit-sealt aiamaalt nina välja kartulivõrsed, eelmisel aastal oli mul maasikate asemel neid maas üks rida. Lasin neil sel aastal kasvada, lootes, et ega nad teisi ei sega ju. Võtsin nad nüüd kenasti üles ja saaki sain oma väikse pangetäie, jumala muidu.

Ka toas võtsin südame kõvaks ja hakkasin pihta ühe ripakil nurgaga, kust kunagi oli sisse sadanud ja kuhu me seetõttu polnud tapeeti pannud. Kuna see kolle sai likvideeritud, siis nüüd otsustasin ikka selle nurga korda teha. Mõtteid on nii palju, aga teod ei taha järele käia. Sain selle nurga pea korda, et järgmisel korral tapeetida. Eks ma rohkem seetõttu kiirusta, et saaks remondiga köögis suure hurraaga pihta hakata. Seal tuleb ka väike värskendus teha, et oleks mõnusam toimetada.

Uudiseid aiamaalt

tomateid ikka ka, vaevalt keegi muidu seda minult usub:)

 sel nädalavahetusel saime 9+7 tk.

Suvikõrvitsaid tuleb stabiilselt 2 tk nädalas. Triibulised on selles mõttes head, et krudisevad lahedalt hamba all. 

Kurkides sain reedel pettuda - kaks suurt rippus kasvuhoones, aga hamba all maitses mõru. Õnneks avamaa omad on maitsvad. Eriti meeldivad meile eriti pisikesed - delikatesskurgid.

seen

 

Selline seen kasvab meil kompostihunnikus, pinnas pole paha.

Reis....maale

Jälle olen ma maal...tomatid tahavad ju hoolt, muru niitmist, õunadki hakkavad tulema. Eelmisel nädalal oli tarvis punaseid sõstraid korjata (mis osaliselt on veel tegemata). Siis tahtsin mustikametsa ja kukeseenele. Siis oli tarvis musti sõstraid korjata, keeta ja sellele eelnes ju maaskiaralli. Üks tore suvi hakkab selle moega mööda ju saama. Appiiiii...

Täna tegin järjekordset peenart ja mõtlesin eelmise majaomaniku peale, kes 12 aastaga ära väsis. Ei, mulle ikka meeldib väga peenraid teha, aias songida, tuhnida, kasvatada, korjata, keeta, aurutada ja jälle rohida, niita, peenraid teha....

Täna siis lõpetasin ühte projekti ja alustasin uut...mõistagi.

 

uus iirisepeenar :) Eks näis, kas ta jääb ka selleks

Otsin juba ju ammu lilledele - iiristele jt.  päikeselist kohta. Maja ees on meil nagu nõlvak, kust kevadel voolab lahinal vesi, suveks aga kuivab kokku. Nõlv aga on, ja sinna ma plaanin lilled istutada - iirised jm. nagu tiiginõlvale sobivad. Ja siis nii jätangi, et sinna nõlvale tulevad peenrad, aga vett ei ole.

Mul peaks olema endal nii 4-5 sorti. Plaanin need kõik sinna kokku vedada ja muudki on juba sekka vaadatatud, kokku kohmitud - õelt, tuttavatelt. 

Lõpetasin vanni (loe: veesilma) ümbruse, sest seal on kõik õitsemise lõpetanud. Sellega ootan nüüd järgmise aastani ja vaatan, mis sinna tekib ja siis arendan edasi.

mõned augustikuised õitsejad ka.

 

 

Tomateid saime väiksema kausitäie, need pistame veel niisama. Kuigi täna tulin sellele, et salatititega peaks peale hakkama ju, sest enamust saab ju aiast ju kätte. 

Ohh, see aeg tundus kaugemal olevat....

esimesed tomatid

Aiamaa lahkub juuli lõpuks ikka väga raamidest. Ainukesed, mille pärast väga muretsema ei pea, on kurgid, sest nemad sel aastal väga kasvada ei taha. No pole ime ka, kui augusti alguses on õhtutu 10 C sooja. No veidi on nende kasv tänaseks ka arenenud ja mõned kurgidki olen neilt noppinud, aga nukker on see asi siiski.

Ahh jaaa, eelmisel nädalavahetusel sai söödud esimesed punased tomatid, ehk siis 4-5  juulil. Kuskil 5 tk. sai kokku nopitud. Ja paar taime lähevad välja, närbuvad lihtsalt ära. Nii kurb.

Minu tagasihoidlikud arbuusitaimed. Mõned õiejunnid on neile tekkinud, aga muud ma sealt küll ei märka. Kardan, et sel aastal pole piisavalt sooja. Oma kasvatuses ma ju ei kahtle :) Tänaseks on nad muidugi tomatite varjus. Mul on eelmise aasta kasvuhoones tõeline tootsipeenra majandus, kõik lokkab kuidagi teiste seljas ja küljes. Eks tugevamad jää ellu. Kurke olen ma sealt igal juhul saanud.

Mõned suvelilled siiski ka.

Aiamaal õitseb endiselt väga kaunilt tema: suvikõrvits. Hoolimata sellest, et need õied passivad kenasti pannile, mina neid küll praadida ei raatsi. Selleasemel ootame veidi ja sääme ikka suvikõrvitaid endit. Praetult nii õli ja tsuti võiga. Ohh kuis see maitseb hää, iga söögi kõrvale, salatisse ja seljanka sissegi mmmm..... Õnneks saan igal nädalal neid nii 5 tk. seega veame nädala välja. 

Minu esimesed ja ainukesed petuuniad, pakis oli 9 seemet, mis kõik ka üles tulid.

Kaksikkannus on minu amplilill. Ostsin selle taimed küll Türi laadalt, aga ilus on ta siiski

miski jaapani lillesegust jäi mulle silma tema.

Ei ole ma suvelillekasvataja veel. Aga järgmiseks aastaks mõned märkmed: kosmos meeldib mulle väga, seda võiks kasvatada ja peiulillega võiks algust teha siiski aprillis ja valida madalamad sordid. Nii kõrgeid ma kasvatada ei plaaninud.

Juulilõpu õitsejad

                                                                                                                                                                                            Juuli lõpus  õitsevad mu aias hostad. Neid mul jagub.

keegi liilia

 

Suvelilldest on minukasvatatud peiulilledele ka esimesed õied tekkinud. Kas keegi teadis, et mõned neist võivad nii kõrgeks kasvada? Mina mitte.

Nädalavahetusel vaatasin kriitilise pilguga üle lillepeenrad. Paljud lilledest on õitsenud ja nüüd oleks hea aeg hakata neid vaikselt ümber tassima, sinna, kus ma neid näha tahaksin. Endiselt häirib mind see, et paljud õitsejad, mis tahavad palju päikest, on mul poolvarjus kui mitte päris varjus ja hea kui õit näitavad. Iiristel murduvad pea kohe peale õite avanemist  varred. Samal ajal kui päikse käes ilutsevad iirised õitseda nii mis kole. Osad ei ole mul varjus üldse õitsenud. Teisedki kiratsevad seal maja küljel ja vajuvad teerajale valguse poole.

Samal ajal on eesaed puhta lilletu. Tegin eelmisel nädalavahetusel sellega ka algust. Kaunistasin mõnede kivide, mida me kahjuks maast välja ei jõua vinnata, ümbrused lilledega. Niikuinii peab niidukiga nende ümbert sõitma, olgu see siis asja ette. Pildi hangin ka.

Sel nädalavahetusel sai väiksest võsalõikusest suurem raadamine. Harvendasime maja taga laiuvat ploomivõsa korralikult. Asi sai alguse mõistagi ühest, või kahest puukesest, mis päris pärnade selga kipuvad ja valgust väga varjavad. Ja üks tammekegi, mille tahaaeda istutasime jäi nii varju. Niitagi parem kui need okkalised ei torgi ega sorgi nii väga. Ja õnneks on neid nüüd jällegi vähem. Jällegi sammuke eesmärgi poole. Pilt jällegi puudu.