Aiamaal on sel aastal kõik teisiti, sest kurk ei taha kasvada, lihtsalt kükitab seal ja ootab...sooja vist, mida muud. Terve kuu on oodand seal maas. Aga puhkuse teisel nädalal, ehk vist juuli alguses siis, õite vaikselt, hakkab edenema. Külge ilmuvad mõned õied ja mul tekib lootus.
Katsetasin sel aastal ühte musta peenrakatet, et rohima ei peaks. Kahtlesin selles pikalt ja mõtlesin, et kakun ta sealt irendite vahelt ülesse, et tema ju süüdi raudselt. Aga nagu ei raatsi ka ja jätan kakkumata. Loodan, et asi ikka soojas, või siis selle puudumises. Ja puhkuse lõpuks ehk siis 6-7 juuliks on esimesed pisikurgikesed ka õie taha tekkinud. No lootus jääb.
Suvikõrvits kasvab tüki maad paremini, ehk siis nagu kasvab vaikselt. Ja puhkuse lõpuks on õites. Järgmisel nädalal ehk siis 13-14 juulil on lootust esimestele viljadele. Aga kohe, kui need näpupikkusekski saavad, kakun nad sealt ära. Sest ma tahan väga neid pannile panna. Ja nahka pista.
Salatipeenar on see, millega ma olen ikka rahul old. Neid ma kohe kuidagi oskan kasvatada:)
Kasvuhoones hakkas sooja saabudes kõik mühinal kasvama - tomatid silmnähtavalt suurenema ja ka paprikad venivad.
Saage tuttavaks, minu esimesed arbuusitaimed. Kuidagi peenikesed ja nirud teised, Aga elavad ja ka venivad. Ja kui ma nüüd õieti nägin, siis olid nagu miskid punnikesed küljes, ehk siis nagu õied veel polnud aga ehk sealt hakkavad äkki need tulema.
No comments:
Post a Comment