Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Thursday, May 1, 2014

vihmased kevadpühad

Kevadpühad meiekandis olid külmad ja vihmased. IStusin hommikumantlis kuni kella neljani õhtul. Tegin käsitööd. Siis jooksis juhe kergelt kokku ja koogiisu tuli peale. Aga jahu oli otsa saanud. Seega ma midagi välja ei mõtelnud. Panin riidesse ja läksin kasvuhoonesse. 

Rohelise isu on viimasel ajal väga suur. Seetõttu võtsin oma seemnekasti kaasa ja istutasin veel salatit, redist, peterselli jm. mida andis, nii õue kui kasvuhoonesse juurde. Täiendasin ka neid potte seemnetega, kust midagi üles polnud tulnud, sest vaikselt hakkas tekkima väike ärevus, et raudselt jään kõigest ilma:)

Õues peaks peenart edasi kaevama, sest tahaks lilli veel istutada. Kasvuhoonesse pean vahe korda tegema, peenardele tuleb ääred teha ja keskele liiva vedada. peenravaiba ostsin ära, mis sinna alla peaks tulema. Aga kõik ootab mingit vaimu, mis (või kes) peaks tulema ja mu käima ajama. 

Õunapuud on lõigatud, põõsad jäid see aasta uuendamata, aga viimastel aastatel on seda julgelt tehtud, seega midagi hullu ei juhtu, kui sel aastal neid üldse ei puutu. Võtan ikka hoogu, et omakasvatatud mustsõstrapõõsad ümber omale kohale istutada. Ja täna vaatan, et neil on nagu marjakobarate alged küljes. Nüüd jääb see jällegi tegemata, sest ega saaki saa ju raisku lasta. Tikrid õitsesid paar päeva tagasi. Marjapõõsastel on kõigil miniatuursed kobarad küljes. Seega enen saagikorjamist ma neid küll ei tülita. Mõtlesin vaid mutihunnikutest mulda nende alla lisada. See kõik on mõne päevaga juhtunud. Aed on väga-väga roheline. Kohe-kohe lähevad toomingad õide. Ja õunad. Arvan, et järgmise nädala keskel. Õunad võivad veidi hiljemaks jääda.

Üks okkaline põõsa-sasipundar ka  õitseb täiega. Üksaasta juhtus huvitav lugu. Oleme mitu aastat plaanunud selle sealt maha lõigata, sest tundub väga ülearune, võsastub ja nõelab, kui ligi sattuda. Igavene tülikas seal, ei lase marjapõõsastele korralikult ligi. Ja ühel südasuvisel päeval ma seal midagi jälle kohmitsesin... ja mis mina näen. Tema küljes ripub kollane ploom. Täitsa valmis suur ja maitsev kollane ploom......täitsa päris... Ei saa aru. 

Seostasin siis seda sellega, et samal, või eelnenud aastal olin toonud kollase ploomi koos tolmendava miski teisest sordist puuga. Olin teada saanud, et kollane ploom vajab tolmeldajat. Ja pärast seda nagu ime, see kollane ploom seal üksi uhkelt rippus. Nüüd nagu tahaks teada, et kes see okkaline põõsavõserik selline on. Hetkel õitseb täies ilus. Ei hakka mina teda veel torkima. Ootame ja vaatame veel. Võiksin muidugi ta ära hooldada.

Peenar tahaks kaevamist ja hooldamist, mille maja ette rajasin. Õigemin on teine päris pooleli veel. Peaks ta edasi arendama, sest hetkel ei paista tema ilu üldse meieni. Tegin ta sinna, sest maja ees on nagu kõige nukram seis. Aga ta on seal nõlva peal. Tema ilu peab välja tooma. Hetkel õitseb seal päris mitu ilusat puhmast juba ja on end nii laialu ajanud. Seal on päris päikseline. Põhjast varjab külma ja tuult vana lauda maakividest müür. Igati kena koht. Vajab vaid arendamist. 

Ühel päeval juhtud ka "lahe" asi. Teen aiamaal kaevetööd ja kuulen hirmsat kolinat. Nagu kivimüüri varina moodi, arvasin. Sest meil need vanad müürid maja ees varisevad aeg-ajalt. Siiani oleme vaid maal käinud ja fakti nentinud, et jälle miskit langenud. Nüüd siis olin omast arust tunnistajaks. Jooksin esmalt tuppa ja kiikasin eemalt, et on jahh nagu langenud. Seal mitu kahtlast kohta. Ja kivikuhjad maas. 

Hiljem siis lähemal vaatlusel selgus, et hoopis puuriit. Jahh, justnimelt hoopis tema oli ära väsinud. Õnneks jäi pool riita püsti.

Kaks viimast nädalat on nii soe olnud, et terved päevad on saanud aias istuda. Ja võrkkiiges lesida. Nii mõnus, teed hommikul silmad lahti, valmistad tee ja võtad krõbinad kausiga aeda kaasa. Nii-nii mõnus. Magasin hetkel ilmateate ka maha. Ei tea millal seda jälle saab.

Muidugi vihmapühade vastu mul ka midagi pole, sest aed tahab seda väga. Järgmisel nädalal on kindlasti niiduk vaja talvekorterist hooldusse viia.




No comments:

Post a Comment