väike peenar

Murdsin eelmisel nädalavahetusel pead oma ürdipeenra kallal ja valmis sai hoopis midagi muud:


Ürdipeenar ta ei ole, aga peenra moodi siiski. Nimelt on mul seal, jällegi kusagil võserikus, üks kiviaiamoodi väike ääreke. Tahtsin teda heina seest veidi nähtavale tuua. Tõesti õige veidike on teda nüüd sealt ka näha, aga suurem töö on veel ees, juhul kui ma selle idee ka päriselt ellu viidud saan. Algus oli selline:
Kõige jubedam oli asja juures see, et kavatsesin peenra teha ühelt poolt kibuvitsa ja teiselt poolt sirelipõõsa vahele (või lausa sireliheki). Ja neid juuri oli kõik koht täis. Muud nõu mul aga nende juurte vastu polnud kui sikutada siit poolt ja sikutada teiselt poolt. Ja kõige selle vinnamise peale sain ka ühe paugu, nii et otsaesine annab senimaani tunda ja veidi kollakas-lillaks on ka tõmmanud. Aga selle kõik elan ma üle - peenarde nimel olen ma selleks ja muukski veel valmis. Peaasi, et saaks aga arendada ja parendada.

Nüüd jääb veel mõelda, missuguseid kultuure, peale hostade võiks sinna poolvarju istudada, taimed peaks osaliselt madalad tulema, et ka aiake näha oleks. Aga õnneks tuleb kohe talv ja saan uurida, vaagida, puurida, mõelda.