Mine metsa!

Mine metsa!

Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,

Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.

Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.

Thursday, September 1, 2011

Kollane ploom


Eelmine nädal sain ka suure üllatuse osaliseks. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis avastasin juba suve esimesel poolel, et ühe, minupoolt põlatud metsiku ploomi puu ptsas kasvab ploomimoodi vili, siin väikses võserikus:

Ootasin ja ootasin ja valmis ta sai - kollaseks ta küpses. Ja eelmisel nädalavahetusel sõime selle pidulikult ära - üheainsama, veidi plekilise, kuid suussulava, kuldkollase munaploomi. mmmm...... see maitses hästi. Ja olingi ühe teadmise võrra rikkam - meie aias kasvab kollane ploomipuu juba aastaid, ilma minu teadmata.

Aga selle teadmisega ei oska ma veel palju peale hakata. Mõtlesin ja vaagisin, kuidas see sina äkki sai. Mõtlen, et ka sneil kahel juhtunul võiks seost olla. Eelmisel sügisel istutasime aeda (päris kaugele kõnealusest puust) kaks ploomipuud. Kellest ühs oli samuti liivi kollane munaploom ja teine selle tolmendaja (nime jään hetkel võlgu).

Ei tea kas neid kahte juhtunut võib kuidagi seostada või mitte, aga muud lahendust kui tolmendaja istutamine ma hetkel ei suuda leida sellele, kuidas võis see üksik kollane ploom vana puu otsa sattuda.

Pean nüüd vaagima, et mis selle teadmisega peale hakata. Kas istutada kollasele ploomile üks tolmendaja kõrvale, et ehk saaks selle puu otsast veelgi ploome noppida. Samas seal kõrval on ka hetkel üks sarnane puu, ehk on tema see. Ei saa veel sotti.
Aga üks on kindel - tahaks neid ploome veelgi.


No comments:

Post a Comment