Minu esimene maasikapeenar

-->

12-14 JUUNI 2009 a.

Nädala sees sadas lakkamatult ja temperatuur õues oli alla 10 C sooja. Nii, et kodus, kus juunis ju enam ei köeta, tuli välja otsida fliisid – nagu me pleede nimetame, kampsunid ja villased sokid. Viimane jäi muidugi tegemata, puhtalt trotsist.

Hoolimata sellest oli meil maaleminek kindel, kamoon.... juba niigi üks nädalavahetusoli vahele jäänud. Igal juhul minul sai maaromantika alguse juba reede hommikul – Nõmme turult. Sealt laadisin auto täis lille-, ürdi, tomati- ja maasikataimedega ...mmmm. Ja pealegi lubati maasikataimedelt saaki juba sel hooajal. Daibohh kui ei saa....:)

Sven-Erikult kauplesin varasema sõidukellaaja, et aegsasti linnast välja saaks. See lõppes aga nagu alati – meie tavapärasel ajal, teistest kõvasti hiljem :)

Laupäeva hommik algas mõistagi vihmasajuga. Aga sellegipoolest saime muruniidukit katsetada ja lillepeenraid rohida. Isegi ahjud kütsime soojaks, või õigemini mehed kütsid.

Pühapäeval aga oli märksa parem aiailm ja siis valmis minu esimene . . . maasikapeenar - tadaaaaaa. Taimedega sain muidugi tünga, lubatud 10 hirmkalli taime asemel sain 7. Aga asi seegi. Sort Polka, kui kellelegi see midagi ütleb. Minule igatahes ei ütle. Tuttavalt sain lisaks 20 väga kobedat – õite ja roheliste punnidega taime juurdegi (sort veel tundmata). Sokkudel mõnus krõmpsutada, arvab Sven-Erik :) Nii valmis siis minu 3 m. pikk ja 27 taimega maasikapeenar.

Aa ... tomatitaimed „istutasin“ aknalauale, sest kasvuhoone tarbeks puudusid kruvid, ja kile ja ... ehitusluba. See monstrum pidavat meie aia vaate ära rikkuma. Vabandused ette, aga see monstrum, kus tomatitaimi kuivatama hakata, peab ikka tulema.

Lisaks maasikapeenrale sai maha siis veel lehtsalatit, neli lillkapsataime ja pinu kurgitaimi – nii igaks juhuks.

Vot niisugused lood sel korral, ees ootavad Jaanid ja puhkus. Loodan, et aiamaa selle rõõmsasti üle elab.