Basiilikud kasvavad tänavu kenasti, ka mõned salatid on neist juba saanud.
AMPLILILLED
kaksikkannused on kenaks seapesaks hargnenud - neil tuleb tippe näpistada. Seda kunsti peab veel õppima, millal ja kuidas täpselt, et kena põõsakese saaks. Asap vajavad nad ümberistutamist potti, kuhu peaks suveks nende uus kodu saama.
petuuniad kasvad suht hästi, näen juba seda kohta, kust õis peaks tulema (ok. osalt kujutan ette:). Tundub, et nad kasvavad isegi koos paremini kui pikeerituna, samuti nagu sinilobeeliadki. Ma nii mõtlesin, et teen igale taimehakatisele pikeerimisega piisavalt ruumi, et nad millegi üle kurta ei saaks. Aga võta näpust. Lugesin ühest kohast, et sinilobeeliaid peaks kolme kaupa pikeerima, teises kohast, et lausa viiekaupa (ehk lausa kimbukaupa). Muidugi olid teised ikka väga irendid päris pikalt, seega kõik loogiline.
Siin kirinõgeste ja tomatite vahel mu sinilobeeliad valguse pärast trügivadki (kas valged või sinised vot ei tea enam). Hea nipp, varjuta millegiga ja kohe kukuvad võitlema ja kasvama:).
Päästke tomatid
Millegipärast vohavad mu kollased ja red cherry`d siin päris kenasti. Aga jahh, nagu radika kohal kasvanud taimi iseloomustab peenikesed ja väljavenind varred, nii minu omigi. Eks uude kasvuhoonesse tulevad taimed ikka Türi laadalt hankida.
Kõige paremini kasvavad minul aknalaual pisikesed tiny timid, need on kena paksu ja tugeva tüvega. Ei mingit muret. Kuni maikuuni kasvasid need kenasti ühes tordikarbis koos. Kartsin küll, et mis nii saab, aga nemad olid väga kenad. Pigem mõjus neile eraldamine halvasti. Nüüd on mõned lehed kollased ja nagu mädanevad. Kardan, er kastsin üle. Loodan, et suudan õhutamise ja kanakakast maiusega asja parandada mmm...:)
Magamistoas näeb mu aknalaud välja selline:
No comments:
Post a Comment