Panen kirja veidi plaane-plaane, sest plaanima ju peab.
Sel aastal on mind haaranud suvelilleseemnete paanika (just seemete, sest mis meist suveks ka saab, ma veel ei tea). Poest olen koju tassinud juba suure kotitäie seemneid, mis-siis, et eelmisest aastast terve kotitäis veel järgi oli.
Nii ilusad on õites kastid, kausid, potid, ämbrid ja kõikvõimalikud muudki anumad, kuhu vaid mulda sisse kannatab tõsta. No eks see nõuab ka ikka korralikku hooldamist ja kastmist ikka ka.
Alles eelmisel suvel ma suvelilli ei kannatanud:) - ma pole ju igapäevaselt kohal, et neid ampleid anumaid vihma-tuule korral veidi varju tõsta, 30 kraadiga kasta, närtsinud õisi noppida jne. jne.
Aga ikkagi tahan ma aeda lopsakaid puhmaid siia-sinna, sest pildil on kõik ju niiiiiiii kena :)
Ja siis hakkasin sügisel rajama ÜRDIPEENART, sest aiamaale (mis algselt sai ürtide kasvatamiseks rajatud) need enam kahjuks ei mahu. Ja pealegi on need nii atraktiivsed ka peenrasse, kaunid, lõhnavad ja möödaminnes hea noppida. Milleks peenarde vahele ronida, kui võib poolelt teelt rohelise kätte saada. Ka koguda on neid kindlasti peenralt parem.
Veel unistan ma sellisest aiamaa juurde sobivast katusealusest - aiatoast, kus saaks pingil istuda ja nokkida, praapida, sortida ja puhastada, või niisama istuda ja vaadata/unistada. Selline nurgake on mul pea-aegu olemas, osaliselt katuse all, osaliselt väljas. Ja laud/toolidega on mul samuti olemas. Nüüd peaks mõtlema, kuidas sellest nurgast SELLE nurgakese saaks.
Selle jubeda kuurinurga taga on minu maailm - AIAMAAILM. Ja sellise nurga taha mu paradiis ei sobi mitte.
Vot kui selle ära teeks, siis oleks äge.
Nii ilusad on õites kastid, kausid, potid, ämbrid ja kõikvõimalikud muudki anumad, kuhu vaid mulda sisse kannatab tõsta. No eks see nõuab ka ikka korralikku hooldamist ja kastmist ikka ka.
Alles eelmisel suvel ma suvelilli ei kannatanud:) - ma pole ju igapäevaselt kohal, et neid ampleid anumaid vihma-tuule korral veidi varju tõsta, 30 kraadiga kasta, närtsinud õisi noppida jne. jne.
Aga ikkagi tahan ma aeda lopsakaid puhmaid siia-sinna, sest pildil on kõik ju niiiiiiii kena :)
Ja siis hakkasin sügisel rajama ÜRDIPEENART, sest aiamaale (mis algselt sai ürtide kasvatamiseks rajatud) need enam kahjuks ei mahu. Ja pealegi on need nii atraktiivsed ka peenrasse, kaunid, lõhnavad ja möödaminnes hea noppida. Milleks peenarde vahele ronida, kui võib poolelt teelt rohelise kätte saada. Ka koguda on neid kindlasti peenralt parem.
Veel unistan ma sellisest aiamaa juurde sobivast katusealusest - aiatoast, kus saaks pingil istuda ja nokkida, praapida, sortida ja puhastada, või niisama istuda ja vaadata/unistada. Selline nurgake on mul pea-aegu olemas, osaliselt katuse all, osaliselt väljas. Ja laud/toolidega on mul samuti olemas. Nüüd peaks mõtlema, kuidas sellest nurgast SELLE nurgakese saaks.
Selle jubeda kuurinurga taga on minu maailm - AIAMAAILM. Ja sellise nurga taha mu paradiis ei sobi mitte.
Vot kui selle ära teeks, siis oleks äge.
No comments:
Post a Comment