Halb enesetunne oli eile õhtul. Läksin õhtul aiamaale kui taevast hakkas mõni piisk tulema. Ja siis ma nägin sellist ilusat vikerkaart üle terve taeva. See oli niiiiii ilus ja värviline. Täpselt selline, mille alt oleks läbi saanud minna.
Mine metsa!
Maale elama, mulgimaa talu häärber, Kaubi,
Kolisin pealinnast maale elama, Lõuna-Mulgimaale - koju, päriseks. Et aknas oleks tuli, aed hoitud ja suur maja soe.
Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.
Nii kui päike kõrgemalt käima hakkas, olime igal võimalusel maanteel, ninaots maa poole. Nii 5 aastat. Kuni....
...pakkisime kogu kola linnast kokku ja tõime kohale. Nüüd on esimene talvgi üle elatud. Ja me oleme elus....
Siin on mu netipesa, kus mõnus mõtiskleda. Lisaks ilutseda käsitöö seltsis. Sekka mekkida kõrvitsakeeksi, või kringlit või mõnd muud mu lemmikretseptide hulgast.
Monday, July 21, 2014
Wednesday, July 16, 2014
Kodune võitegu - ürdivõi
Leidsin kapist paki vahukoort ja teadsin, et kodus saab võid teha, sest olin just Targu talitat lugenud.
Kuna see näis lihtne, siis kallasin aga vahukoore kaussi (soovitatavalt kõrgesse) ja hakkasin kloppima.
Retsept siis järgmine, või etapid, kuidas saab ülimaitsvat ürdivõid (retsept viimases "Targu talita"'s)
1.
Koor valada kõrgesse anumasse, sest vahustada tuleb hoolega ja pritsmeid lendab päris tublisti.
2.
Kloppida rahulikult ja pidevalt 10 - 15 min. kuni vahukoor hakkab kokku minema
3.
Vahustada edasi, kuni hakkab eralduma võipiim. See tuleb ära kallata.
Üks netiretsept tutvustas seda võipiima kui petti. Et sellest võib siis pärast või järgmisel päeval veel petikooke teha. Kui võist veel väheks jääb.
4.
Lisada veidi külma vett ja edasi segada (see vesi pidada tuhmiks muutuma ja seegi tuleb ära valada. Vett võib niiviisi sutsukese kaupa mitu korda lisada, kuni see puhtaks jääb. Siis pidada või päris valmis olema).
Mina jätsin punkt 4. ära, sest lähtusin Targu Talita retseptist, kus oli 3 punkti ja kogu lugu.
Mina lisasin ürte päris palju - peterselli, murulauku, tilli. Ja soola väga vähe.
5.
Lisada veidi soola ja/või ürte.
Mina lisasin ürte päris palju - peterselli, murulauku, tilli. Ja soola väga vähe.
No pole mina paksemat võikihti leival näinud kui koduse või puhul.
Tädi saatis kodus suitsetatud liha kaasa. Kui paksu ürdivõiga leivale veel see viil laduda, siis on oht suur, et keel ka kaasa läheb.
Mõned miinused on sel võil muidugi ka - ta on minu jaoks päris rammus ja kuna ta nii hea on, siis kipub teda rohkem kuluma, kui poevõid. Kuna ma poevõist väga vaimustuses pole, siis vist ostan seda edasi, kulub vähem, ehk on kokkuvõttes tervislikum:)
Tuesday, July 15, 2014
Ürtidest retsepte
Ohh ma ootasin tänavu ürdiõisi. Salvei ja Iisop küll õitsevad juba mõnda aega, aga saialilled alustasid alles paari päeva eest. Kummelid õitsevad juba teist nädalat. lähen kohe noppima, sest õhtu on nii ilus ja päikseline.
retsept siis järgmine: aedliivatee, salvei, rosmariin ja mündileht. Hakin neid natu ja puistan tassi nii 1 spl. jagu.
No paremat teed ei ole. Nuusutan enne vee pealekallamist ka mitu head kopsutäit - lõhnateraapia:)
Samadest koostisainetest teen ka näomaski. Lisan 1 spl.le ürtidele sama palju kaerajahu ja samuti 1. spl. maitsestamata jogurtit.
Viimasel korral asendasin jogurti keefiriga. Tuli väga tihke mask, jäi näkku hästi kinni.
Olen siin ka koostisainetega laveerinud. Ühes mu vanemas postituses on toodud ka erinevate ürtide-taimede mõjud näonahale. Olen ka võilillelehti lisanud ürdikogusesse (pleegitav toime).
jalavanni teen kaselehtedest. Toon kaselt oksa ja keedan kannus vee. Leotan kaseoksa keevas vees (mitte plastanumas), ning lisan jalavanniveele (mul tuleb nii u. pooleks kaseleotist ja taval sooja vett. Hoian jalgu päris pikalt. Kaseoksad panen koos veega jalavanni.
sidrunhein |
Sidrunhein kasvab väga visalt. Aga ma suutsin ta ära oodata. Kus ma teda kasutama hakkan uurin Jamie Oliveri raamatust järgi. Tema kasutab sidrunheina oma retseptides palju.
Koriandrit samuti. Koriandri kohta uurisin ma netist, et olevat nn. aasia petersell. Tahaks selle kasvatamist-kasutamist ka proovida, et kas on meie peterselliga miskit vahet.
Pastinaak on ka tema retseptides levinud. Mul peaks seda ka aiamaalt kusagilt kunagi tulema.
Minu lemmik ürditee
No paremat teed ei ole. Nuusutan enne vee pealekallamist ka mitu head kopsutäit - lõhnateraapia:)
Olen seda teed joonud terve suve, olgu väljas pealegi 30 C sooja. Mõtlesin, et peaks vahet ka veidi pidama, sest ühtegi ürti ei tohtivat ju liiga pikalt juua. Et nagu raviomadused neil ju samuti. Aga ma ei suuda nendeta päevagi olla. Mõtlen, et ju siis vaja organismusel kui ikka teisiti ei saa. Ja mõnel päeval vahetan mündi melissiga ja panen teisi ürte veidi vähem. Ehk siis laveerin veidi.
Ürdi näomask
Samadest koostisainetest teen ka näomaski. Lisan 1 spl.le ürtidele sama palju kaerajahu ja samuti 1. spl. maitsestamata jogurtit.
Viimasel korral asendasin jogurti keefiriga. Tuli väga tihke mask, jäi näkku hästi kinni.
Olen siin ka koostisainetega laveerinud. Ühes mu vanemas postituses on toodud ka erinevate ürtide-taimede mõjud näonahale. Olen ka võilillelehti lisanud ürdikogusesse (pleegitav toime).
jalavann
jalavanni teen kaselehtedest. Toon kaselt oksa ja keedan kannus vee. Leotan kaseoksa keevas vees (mitte plastanumas), ning lisan jalavanniveele (mul tuleb nii u. pooleks kaseleotist ja taval sooja vett. Hoian jalgu päris pikalt. Kaseoksad panen koos veega jalavanni.
See on ülimõnus spaa jalgadele. Jalad on mitu päeva nii pehmed.
(Mari Metsallik õpetas kaseoksi jalavanniks kasutama).
Wokk
Küll maitses hea wokk, mille koostisained pärines oma aiast (va. porgandid). Hautasin köögiviljad enne õrnas soolvees läbi ja siis grillpannile, mmm......
esimene kolmik aiamaalt: nuikapsas, lillkapsas ja suvikõrvits.
Lillkapsa avastasin kasvuhoonest puhta juhuslikult. Oli teine suuruselt võrreldav peopesaga. Aga kasvuhoonesse oli valgust hädasti juurde vaja, seega ma ei põdenud tema välja kitkumise pärast. Lehed olid meeletud. Tomatid said hulga valgust juurde.
Esimene naeris avamaalt. Päris korralikus mõõdus teine juba.
Tomatid
Tomateid on huvitav jälgida. Mõistagi on kõik sordid sassis, mis sai koju toodud. Nüüd jälgid hoolega, et mida, millise puu otsast saab. Oleme nii 10 ringis neid saanud juba süüa. Paljudelt taimedelt pole midagi saanud, seega ei tea, mis värvi nad tulevad. Osad on huvitava kujuga.
mõni kannab nii palju vilju, et vaata ja imesta
need kobarad on meeletud, lõppu ei paistagi. Tegu kollaste kirsstomatitega. Esimesed on juba valminud
Thursday, July 10, 2014
Rannamõnud
Ohh, unustasin mõneks hetkeks oma tomatid, lilled ja ürdid ning käisin mere ääres.
Algas kõik nii
Vihm oli üsna tugev ja välkus-paukus otse telgi kohal. Õnneks kestis vihm ja raju pool tunnikest. Siis rõõmustas meid taas päike - mitu-mitu päeva.
Peatusime sõbrannaga Krapi telkimiskohas. Sääl olid telkijatele head mugavused - tuleasemed, pingid, wc, kaev jt. iga nati maa tagant, nii, et kõik said veidi privaatsust siiski ka. Rand oli kiviviske kaugusel. Vesi oli külm, aga värskendust oli vaja. Seega sobis ujumiseks küll. Päike oli kuum ja terav. Tore oli süüa õues tehtud toitu. Magada värskes õhus. Kohvi, siider ja jäätis maitsesid tüki maad paremini kui kodus.
Päikeseloojang oli nii ilus, roosa. Ohh kui tore oli puhata. Lubasin endale, et järgmisel nädalal lähen tagasi. Tahan veel mereõhku, soolases vees ujuda, metsas mustikaid vitsutada jatelgis magada.
Thursday, July 3, 2014
Uudiseid kasvuhoonest
kurgipuu |
üks kurk kasvatab nii hoolsalt saaki.
meie kasvuhoonekõige suurem paprika, ei tea mis värvi ta tuleb
vot need kuus kobarat teevad mind kohe õnnelikumaks
melon |
melon on suht tilluke, kuid õitseb ometi - väike aga tubli.
amplitomat |
Jäi mul üks päevalill kasvuhoonesse kevadel. Nüüd tahaks teada, kui kaua ta veel kasvada kavatseb.
Mmmm... metsmaasikad
Käisin eile jälle. Tõin kaks karpi
lank |
tagasiteel märkasn mitmeid lilli. Et miks mul sellised peenras ei võiks olla. Võtsin mõned kaasa. Need ohakad on veel toomata. Tõin siniseid, (ülal pildil) ja ühtesid kellukaid.
viljapõld |
Ah jaa...eile oli päris hea ilm, ei sadanudki. Pilved tiirutasid üle taeva, kuid sellega asi ka piirdus. Täna on samuti päikeseline. Tuul on tugev, aga eilsete uudiste kohaselt pidi tuul meile kõrgrõhkkonda kohale toimetama.
tule tule tuulekene...
Tuesday, July 1, 2014
Ja olengi võilillenapsik
Ja olengi sealmaal, et napsin ka võililli!
Aga mitte sellepärast, et nad mulle muru sees ei meeldiks.
Ma lihtsalt tahaks mekkida võilillejuurekohvet.
Ajakulu siis 20 min. juurimisele, 30-40 min. küürimisele-puhastamisele. Ja siis kuivama. Hetkel nad kuivavadki.
Täna on sadanud terve päeva ilma pausita. Kuni kella 18.30ni. Eriti soe ka pole (äkki nii 16-17 C, peast, sest termomeetrit meil pole, või õigemini kusagil peaks olema. Aga kolimisest saadik on see kusagil kastipõhjas või kesteab kus.)
Kui ma tahan teada, mis ilm on, siis kiikan ukse vahelt, that's it.
Kuusevõrsemesi ja kuusevõrsesiirup.
Minu (tegelt Mari Metsallikult pärit) retsept siis järgmine. Korjad
metsast noori kuusevõrseid (Mari soovitab vanu oksi ka, need on paremadki, sest neis on toitaineid ja väge
rohkemgi). Paned nad purki ja kallad värske mee peale. Oihh....pean
uurima kui kaua seda laagerdatakse. Kui see tehtud kurnad läbi marli mee
välja ja kaanetad kinni. Siis peaks selline kuusemaiguline mesi
tulema. mmmm...ootan talve juba:)
Hihh,
kuulan just vikerraadiost Aive Luigelat, kes räägib just
kuusevõrsesiirupist. Retsept tal siis selline. Korjab kamalu kuusevõrseid,
leotab ööpäeva. Kuumutab 80 C juures 15 min. Kurnab. Kuumutab vedeliku veelkord
lühikest aega (samuti madalal kuumusel 80C, mitte ei keeda pikka aega).
Räägib just, et ei peagi tohutu suhkruga mitu tundi kuumutama. Ja säilib
hästi. Ohh, sellist varianti teeks mina kaa.
Ta
lisas veel ka rabarbritüki, sai roosaka tooniga. Võib maitseks ka
mündilehti lisada. Ehk siis iga perenaine saab oma maitse järgi joogi
teha.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2307211
Pean vägisi aianurka piiluma minema, et kas mul on seal noori võrseid mõnel varjulisemal puul. Metsast saab mõnelt puult igal juhul veel päris noori kauneid võrseid.
Mul on varumise aeg. Korjan ka palju taimi metsast ja aiast - kortslehte, maasikalehte, osja, mustikalehti ja muudki.
ohh, südasuvi on käes
...kuigi sajab iga päev. Paaril päeval on temp. küll juba soojemapoolne olnud (seal 20 kandis).
Juuni ongi läbi.
26ndal sain esimese kasvuhoonekurgi. See kadus väga kiirelt. Tänaseks on juba mõned avamaakurgid ka söödud.
Eelm. nädal rattaga sõites peatusin langil, et uurida kas metsmaasikaid on. Ja ohh imet, sain väga suure noosi. Nüüd on mul sügavkülmas kolm karpi metsmaasikaid. Sellist asja pole veel juhtunud. Ka isu on paar korda neist täis vitsutada saanud. Kui ilm lubaks, läheks korra veel, sest tooreid ja õisigi oli. mmmmm... ootan talve juba:)
Eile toodi mulle kaks kasti aiamaasikaid. Keetsin moosi, kuigi see tohutu suhkruga pikk maasikate keetmine hakkab mulle veidi vastu. Palju sest heast nii järgi jääb....aga talvel ma vist ikka limpsan keelega, kui purk üles tuuakse ja koogikuhja kõrval lahti tehakse.
Jätsin maasikaid söömisekski omajagu. Osadele sulatasin veidi ka sokolaadi peale. Mmmm...need said head. Jõin bokaali veini kõrvale. Istusime õues. Õhtu oli mõnus, kuigi bleedid tuli peale otsida.
Ilm oli vaikne. Üksik sääsk pinises ja tüütas. Rukkirääk (-röök) laulis. Ükspäev lasi ta väga lähedal, kui õhtul kasvuhoones toimetasin. Tal on ikka vinge hääl ja selline huvitav bass tuleb ka järgi (või ette), nagu kõlarist lastaks. Huvitav laul, ei tea kas kusagil netis ka sellist bassiga varianti on salvestatud...
Ilm oli vaikne. Üksik sääsk pinises ja tüütas. Rukkirääk (-röök) laulis. Ükspäev lasi ta väga lähedal, kui õhtul kasvuhoones toimetasin. Tal on ikka vinge hääl ja selline huvitav bass tuleb ka järgi (või ette), nagu kõlarist lastaks. Huvitav laul, ei tea kas kusagil netis ka sellist bassiga varianti on salvestatud...
Subscribe to:
Posts (Atom)