Tere!

Mina olen Madli. Oma nime pole ma eriti tihti kuulnud, sest igapäevaselt hüütakse mind Nännuks. Sellele nimele ma kohati reagieerin ka. Kuna ma olen päris tublisti karva kasvatanud, siis on mul hüüdnimesid rohkemgi - väike paksu, piksu-paksu, piksudi ja nii edasi. Paistab, et nimedest mul puudust ei tulegi. Võta sa siis kinni, mis mu nimi päriselt on.

Maiuspaladeks pakutakse mulle õuna. See on nii hea, et krõbistan selle kohe nii muuseas ära. Ja ausaltöeldes tahaks juurdegi, aga nohh...vott ei oska küsida. Häält teen ma üldse vähe, ei ole teist kulutada. Üldiselt kui hooga sõbrale vastu jooksen, siis tervitan teda tagasihoidliku "MÖÖga".

Pererahva ümber meeldib mulle tiirutada, nemad sügavad mind lõua alt ja teevad pai. Peremeest sikutan ka püksisäärest, kui see hakkab toast välja minema, aga ta petab mu ära ja lipsab ikka uksevahelt välja, ei tea küll kuidas... Aga perenaine tahab mind väga sülle võtta,  mis mulle eriti ei meeldi, kuigi natuke ikka meeldib ka. Ta paitab mind ja sügab lõua alt. Mina panen pea ta kaenlaauku peitu, siis on päris hea olla.

Puid tuuakse tihti tuppa. Nende küljest on hää koort nakitseda. Aga ülekõige meeldib mulle noor õunapuuoks, mille riivin korralikult ära ja pistan nahka.

Mul on üks tähtis töö ka, peale söömise muidugi. See on pesemine. Oma lumivalget karva peab ikka ise hooldama. Perenaine on mind käppapidi vette ka pistnud, et käpad puhtaks teha, aga ta ei oska ju seda eriti. Ikka pean end pärast üle pesema. Päras kausiskäiku võtab mul pesu ikka väga kaua aega.


Niisugune parvapall oli ta nii umbes kuu möödudes (pärast pügamist ja kojutoomist) ehk dets. lõpus.