Kõrvitsasuppi ja -kooki, Palun!

Sel nädalal kakkusin maast esimese noore kõrvitsa, et ta nahka pista.Tegin temast suppi ja pannkooki.

Supi tegin selle sulatatud juustuga variandi, kuhu lisasin ka kartulit ja omaloominguna veidi suvikõrvitsat ka. Ja siis kõike umbes retseptist lähtuvalt.  Aga kartulit sai palju. Kartsin alguses, et kõrvits on raudselt mingi oma tugeva maitsega ja siis ei lähe äkki alla, kui liiga palju teda seal supi sees on. Mul tuli muidugi mürgikarva rohekas, sest suvikõrvits oli ka sees. Mul jäi muskaatpähkel ära, ja puljongit ka ei lisanud, arvasin, et või sees keedetu on puhtam nagu. Sai lihtsamalt ka. (kuubikut ma üldse ei armasta, pigem asendan sellised asjad tavaliselt või ja maitseainetega, või teen tõesti päris lihast puljongi).Ehk siis tegin päris palju lihtsama variandi:)

Aga retsept siis siin:

• 1 kg kõrvitsat,
• 1 väike sibul,
• 1 suur porgand,
• 1-2 suurt kartulit,
• soovi korral 1-2 küüslaugu küünt,
• 50 g võid,
• 0,5 kanapuljongi (või köögivilja) kuubikut,
• sool,
• pipar,
• riivitud muskaatpähklit,
• 0,5 pk sulatatud juustu Merevaik (naturaalne),
• 2 dl -kohvikoort

Supp tuleb mõnusalt kreemine ja kõrvitsane ning muskaatpähkel on hädavajalik.

 Kõik keema ja pärast keemise lõppu koor ja juust sisse ja ongi valmis....mmm...

Ja pannkookidest ma ei hakka rääkimagi, Tegin mõistagi jälle omaloomingut: lugesin retseptid läbi ja siis hakkasin mõtlema, et millist pannkooki ma tahaks. Kuna ma too päev väikseid pätse ei tahtnud, siis põhimõtteliselt tegin suurte pannkookide taigna ja osa jahust (suht suure siis) asendasin riivitud toore kõrvitsaga. Ei viitsinud mina hakata kõrvitsapüreed keetma. Mida vaid vaatama peab on see, et taigen ei oleks liiga vedel ja küpsetasin veidi madalama kuumusega, kui taval. koogid. Ehk siis pesin vahepeal nõusid kui kook küpses. Ja veidi rohkem tainast teen ka järgmine kord, sel korral sain vaid 4 suurt kooki, mis kadusid imekähku - imeilusad, kuldsed, kollased päiksekiirekesed sees...mmmmmm, neid teen kindlalt veel, juba täna:)