Maipühad

Nädalavahetus maal oli sel korral väääga pikk. Neli päeva tundus alguses kahenädalase puhkusena. Eks külaskäigud jm. võttis muidugi oma aja, aga eks ka sellest koosneb väikese aedniku elu. Kuigi lausa kahju oli aega ära anda. Seda kevadist aega, kus maa nii pehme, et anna aint päevade kaupa labida ja hargiga tuld. Ohhhh, raske on ka see aedniku elu kevadel. Meest ei julge tülitadagi ju, sest uus kasvuhoone on välja kaubeldud. Mees on meil neil päevil püha. Teda tuleb prae- ja grilllihaga turgutada ja õllega kasta, et vaid selle kasvuhoone saaks.

Muidugi ei julge ma mõelda, mis siis saama hakkab, kui see peaks ka päriselt valmis saama. Siis peab mõtlema hakkama, mis tööga linnas saab. Kas saab enam tööle tullagi.
Algus siis selline.

Mul sai alguse uus ürdipeenar. Algsest veidi teise kohta, sest eelmisel nädalavahetusel vabanes vana kasvuhoonevraki alt kenake jupp puhand ja kunagi hooldatud maad. Ei tahtnud seda ju raisku lasta. Kaevasin selle üles ja otsustasin, et siia sobiks ürdid ja muud põõsakesed, lillekesed päris kenasti. Müttasin seal nii kõvasti,et jahh pilte sellest ei teindki.

Ka ühe kibuvitsapõõsa aluse tegin korda, või siis pea-aegu korda. Kui seda üleni välja ei kaeva, siis paljuneb ta päris tülikalt, seega päris korda sellist põõsast ei saa ju. Mõtlen, et juurin ta sealt ehk välja kunagi. Sest selle kiviaiakese ots on otse ukse suunasja võiks täitsa kenasti esile tulla. Kurb asja juures on see, et kogu taustaks oleva sireli tagune on kibuvitsa täis. Ja see on märksa suurem töö.

Peenrale arendasin sellise äärekese. See peenar jääb ühele poole kibuvitsapõõsast. Mõtlen, et teisele poole pean ka vist sellise ääre tegema. See on seesama sügisel alustatud peenar.