Kirjutasin siin füüsalitest ja jälle olid paljud asjad meelest
läinud. Ei mäletanud ma enam isegi, mis sorti füüsaleid ma oma
kasvuhoones kasvatan. Seega panen kohe terve ülevaate siia kirja, hea talvel või kevadel lugeda, kui teen seemneostuks plaane. Sest vähemalt mina tahan seda marju jätkuvalt kasvatada. Mulle ta maitseb.
Huvitav on see, et ma loen siit ülevaatest, et teda ei pea näpistama nagu tomatit (ta on viimasega ühest perest pärit). Minu taimed
kasvavad mulle pea lõuani ja võtavad päris palju ruumi ja valgust, ehk
siis laiub kõigi teistele peale, kes tast väiksemaks jäävad. Igast lehe kaenlast tuleb kaks võsu.
Mina näpistan iga päev, sest ta vohab ikka väga hoolega. Võibolla need siis ei näpista, kellel väga palju ruumi. Mina seda lubada ei saa, sest ta kasvab ikka väga metsikult. Ma kardan, et muidu ei jõua lihtsalt vilju ära oodata. Ehk siis pean veel studeerima.
Leidsin selle hea ülevaate SEEMNEMAAILMA lehelt.
FÜÜSAL - VÄHENÕUDLIK DELIKATESS
See hinnaline eksootiline marjake võib
täiendada aiapidajate toidulauda ja anda ka tulu. Ja seda seepärast, et
see taim ei vaja erilist hoolt, ta on isetolmlejad, teda ei kahjusta ei
lehemädanik, kartulimardikas ega mädanikud. Väga tähtis on ka see, et
korjatud viljad säilivad kaua, nõudmata seejuures erilisi hoiutingimusi.
FÜÜSAL – NII MARI KUI KÖÖGIVILI
Kasvatatavad füüsalid jaotatakse 2 rühma. Need erinevad omavahel kasvatamisnõuete ja maitseomaduste poolest.
1. Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid
Need
on soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured,
maitseomadused keskmised. Üldjuhul neid värskelt toiduks ei tarvitata,
vaid kasutatakse töötlemiseks.
2. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid
Need
on nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad,
aromaatsed, dessertmarjad. Kohati kutsutakse neid maasikatomatiteks
(strawberry tomato), meil aga maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse
värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Sobib
väiketalunikele ja väiketootjatele kasvatamiseks.
MAASIKAFÜÜSAL.
(Physalis
pubescens L.) – maasika (rosina) füüsal on üheaastane taim, pärineb
Mehhikost ja USA lõunaosast, kasvab ka Peruus, Puertoriikos,
Venetsueelas. Taim on madalakasvuline, kompaktne, 30-40 cm kõrge,
karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus(15%suhkruid), nende lõhn
meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Vilja ümbritseb tupp, mis valmides
ei avane.
Toiduks tarvitamine
Maasikafüüsalit kasutatakse kui
dessertmarja värskelt, teda ka kuivatatakse(„rosinad“), tehakse keedist,
kompotti, sukaadi jt maiustusi. Igal juhul tuleb enne tarvitamist
eemaldada vilja ümbritsev tupp.
Sortide valik
"Maasikamaitseline"
– varajane sort. Taim keskmise kõrgusega, kuni 70 cm. Viljad
ümmargused, pisikesed, 10-15 g, merevaigukarva, meeldiva magusa maasika
maitsega ja lõhnaga. Sisaldab suures koguses pektiini, C vitamiini,
suhkruid, mineraalsooli ja mikroelemente. Kasutatakse värskelt,
kuivatatult, magustoiduks, keediseks, kondiitritoodetes,
konserveerimiseks.
"Ananassi"
Erinevalt eelmisest sordist on tema viljad väiksemad (5-10g), need on
veelgi magusamad, aroom tugevam ja nad valmivad varem. Kasutatakse nii
värskelt kui töödeldult.
"Sahharnõi Izjumtšik"
Uus sort, lõhn ja maitse veelgi tugevam. Valminud viljade maitse eriti
hea, magus, kergelt hapukas. Nendest saab ilusa merevaigukarva keedise.
Toored viljad säilivad hästi. Varajane valmimine ja väga pikk
säilivusaeg – kahjustusteta viljad säilivad jahedas kuni pool aastat.
Aga kui neid praeahjus kuivatada, saab kerge puuviljalõhnaga maitsvaid
rosinaid.
"Zolotaja rossõp" Varajane sort, viljad
valmivad 92-99 päeva pärast tärkamist. Taim on poollaiuv, kompaktne,
kõrgus 30-35 cm. Viljad pisikesed, läikivad, tupes vabalt,
kollakas-oranzid, magusad, valmivad suhteliselt ühtlaselt, kaal 5-7g.
Värskete viljade maitse hapukas-magus, meeldiva puuvilja lõhnaga.
Saagikus 0,3-0,5 kg taimelt. Soovitatakse kasvatada avamaal.
"Ploomi moos".
"Bell".
FLORIDA FÜÜSAL
(Physalis floridana L.) pärineb Kesk- ja Põhja- Ameerikast. Kujult
meenutab ta hoopis köögivilja-füüsalit. Mõningad uurijad peavad teda
maasikafüüsali alamliigiks. Viljad pisikesed (1,5g), mahlased ja
magusad, ilma happeta. Maitseomadustelt sarnane marjafüüsalitega,
kasutamine sama mis peruu füüsalil.
PERUU FÜÜSAL
ehk peruu kirss (Physalis peruana) on tuntud kui peruu mari või
ananassikirss. Pärineb Brasiiliast (Lõuna-Ameerika), 1774.a. alates
kasvatatakse ka Inglismaal, kus teda kutsutakse cape karusmarjaks (cape
gooseberry). Mitmeaastane kuni 1,5-2m kõrge laiuv haruline põõsas, veidi
karvane. Viljad suuremad kui maasikafüüsalil, kuid väiksemad kui
köögiviljafüüsalil. Need sisaldavad palju vitamiine, mikroelemente,
pektiini, maitse on õrnem ja meeldivam kui teistel liikidel, lõhn
meenutab maasikat, ananassi või teisi puuvilju. Vilja ümbritseb
viljatupp. Kasutatakse värskelt, kuid tehakse ka keedist, kompotti,
mitmeid maiustusi. Igal juhul tuleb viljatupp eemaldada. Euroopas müügil
kui eksootiline puuvili.
AGROTEHNIKA
Maasikafüüsalit
saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse
märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema
15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb
stimuleerida tema vegetatiivset arengut, väetades kuni augusti
keskpaigani. Isetolmleja. Saagikus 50-100 ts/ha.
Florida füüsali
kasvatamine sarnaneb maasikafüüsali omale. Külv märtsi keskel, avamaale
istutatakse 5-6 taime /m2. Ka florida füüsal kaldub generatiivsele
arengule, seetõttu vajab rikkalikku väetamist kuni augusti keskpaigani.
Mõõduka
kliimaga aladel kasvatatakse peruu füüsalit katmikalal kui üheaastast
taime. Subtroopikas ta talvel ei hukku, kevadel, 2- aastal õitseb ta
varakult - mais, viljad valmivad juba suve keskel.
Eestis saab kasvatada vaid katmikalal.
Istikud ja taimed on väga nõudlikud mulla niiskuse ja viljakuse suhtes.
Külvatakse veebruari keskel. Seemned idanevad 20°C juures. Istutatakse
2 taime /m2 ja vähem , sõltuvalt valgustingimustest.
Peruu füüsal
kaldub vegetatiivsele kasvule, seepärast vajab kerget ja viljakat
mulda, väetamist kuni juuli keskpaigani, augustist alates on vaja kasvu
piirata, katkestades kastmise peaaegu täielikult. Isetolmleja.
Viljad
varisevad harva, vaid üle küpsenult. Viljad, mis valmivad põõsal, on
väga maitsvad. Enne hoiule panekut puhastada hoolikalt viljatupedest.
Raviomadused.
Füüsalit
kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu
dieettoiduna. On võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama
raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Vilju
kasutatakse värskelt, mahlana, aga ka tõmmise või keedisena kuivatatud
viljadest podagra ja reuma, mao- ja maksahaiguste puhul. Samuti uriini
väljutava vahendina põie –ja neerukivide puhul. Aitab ka hingamisteede
haiguste korral. Füüsalis avastatud steroidsed aine on valu- ja
põletikuvastase toimega, mõningatel andmetel ka vähivastase toimega.
Kasutamine kulinaarias.
Mehhiko füüsalit
lisatakse suppidele, neist tehakse ikrat ja kasutatakse
konserveerimiseks koos porgandiga tomatikastmes. Füüsali vilju võib
soolata ja marineerida nagu kurke ja tomateid, aga samuti lisada
konserveerimisel kurkidele, tomatitele ja kapsale. Mehhiko füüsalist
tehakse keedist ja sukaadi.
Maasikafüüsalit kasutatakse
keedise, povidlo, džemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide
valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid.
Igal
juhul tuleb enne kasutamist viljad üle vaadata, sorteerida, eemaldada
riknenud. Seejärel eemaldatakse tupplehed ja vilju blanšeeritakse 2-3
minutit keevas vees. Sellega eemaldatakse kleepuv kiht. Ka kaob
ebameeldiv lõhn ja kibe kõrvalmaitse.
Hoidistest on võimalik aasta
läbi teha maitsvaid ja kasulikke roogi. Füüsal olekski nagu loodud
ravitoitumiseks. Peale selle, et ta säilitab oma loodusliku bioloogilise
koostise, on paljude sortide viljad hästi tarretuvad, seepärast pole
vaja kasutada želatiini ega agar-agarit, viimane on üsna kallis.
Soolatud füüsal
Füüsalit
soolatakse nagu kurki ja tomatit. Küpsed viljad panna koos
maitseainetega purki. 1 kg viljade kohta võtta 30 g tilli, 4 g
mädarõikajuurt, 3 g küüslauku, 1 g punast pipart. Võib kasutada ka
mustsõstralehti, estragoni, basiilikut jt maitsetaimi. Oluline on vaid,
et maitsetaimi ei tohiks olla 1kg viljade kohta rohkem kui 50 g.
Viljadele valatakse soolvesi (60g soola 1l veele). Purgid katta puhta
riidega ja jätta 7-10 päevaks toatemperatuurile. Tekkinud vaht
eemaldada. Pärast piisava koguse happe tekkimist käärimisel kallake
vedelik ära, keetke läbi ja valage uuesti purki ning kaanetage purgid
kinni. Purgid asetage külmikusse.
Füüsali vesihoidis
Võtke
valminud, terved ilma kahjustusteta viljad, puhastage tupplehtedest,
peske vilju soojas vees, et liimjas aine eemalduks, loputage. Pange
viljad ettevalmistatud purkidesse tihedalt ja valage peale lahus, kus 1 l
vee kohta on 35 g suhkrut ja 10 g soola. Kõik viljad peavad ulatuma
lahusesse. Hoidke nii toatemperatuuril 7-10 päeva. Maitske, kas on
tekkinud piisavalt hapet. Seejärel katke purgid plastmasskaantega ja
pange külmkappi. Neid võib hoida ka keldris, kus temperatuur on alla
+6°C. Kuu aja pärast võib hakata tarbima. Füüsalit võib lisada
hapendamisel ka kapsale ja koos sellega tarvitada toiduks.
Marineeritud füüsal
Marinaad: 1l vee kohta - 50 g suhkrut, 40 g soola, 10g 80% äädikat, veidi kaneeli, 5-8 tera nelki, 4 vürtsitera, loorberilehte.
Marineerimiseks
võtke küpsed viljad, blanšeerige neid (1 minutiks keeva vette), siis
jahutage ja pange steriliseeritud 0,5l purkidesse. Purgi põhja pange
eelnevalt maitseained. Valage peale kuum marinaad, katke purgid
steriliseeritud kaantega ja steriliseerige purke 10 minutit ( alates vee
keemahakkamisest). Katke purgid käterätiga ja hoidke nii kuni
jahtumiseni, edasi võib säilitada toatemperatuuril.
Võib kasutada peale 1 kuud.
Füüsaliikra
500g
füüsaleid, 200g sibulat, 200 g porgandit. Puhastage juurviljad,
peenestage. Praadige taimeõlis. Segage, lisage maitse järgi soola,
suhkrut, pipart, loorberilehte, peenestatud küüslauku, tilli ja
peterselli.
Füüsali ja kabatšoki keedis
Kabatšoki võib asendada ka kõrvitsaga, siis saab keedis veelgi magusam.
1 osa füüsalit ja 2 osa kabatšokke. 1kg segu kohta võtta veidi alla 1kg suhkrut.
Füüsal
puhastada tupplehtedest, pesta sooja veega ja lõigata tükkideks.
Kabatšokid koorida, lõigata kuubikuteks. Segu pange emailkastrulisse,
peale pange suhkur või kuum suhkrusiirup. Laske tõmbuda. Keetke mitu
korda nii, et viljatükid jääksid terveks. Viimasel keetmiskorral lisage
veidi nelki või ingverit.
Füüsalikeedis
Blanšeerige
vilju 2-3 minutit, kurnake. Keetke 0,5 l veest ja 500g suhkrust siirup,
selle kohta võtke 1kg vilju. Kuum siirup valada viljadele. Jätke nii
seisma 3-4 tunniks. Siis lisage veel iga kilo füüsali kohta500g suhkrut,
segage, kuumutage kuni suhkur lahustub. Keetke nõrgal tulel 10 minutit.
Võtke tulelt ja jätke 5-6 tunniks seisma. Lisage veel iga kg kohta
100-200g suhkrut, keetke 10-15 minutit. Keedis on valmis, kui
siirupitilk taldrikul enam laiali ei valgu. Peale kastruli tulelt
võtmist peab moodustuma keedise pinnale kile. Jahutage, pange puhastesse
kuivadesse purkidesse, sulgege purgid kile või pärgamendiga ning hoidke
kuivas ja jahedas. Võib ka mitte jahutada ja panna kohe purkidesse ning
pastöriseerida purke 15-20 minutit. Niimoodi saadakse keedis, kus
füüsali viljad jäävad terveks ja on siirupist läbi imbunud.
Füüsalisukaad
Sukaad
on suhkrustunud füüsaliviljad, seda võib teha keedisest. Selleks keetke
keedist 5-10 minutit, siis valage sõelale ja laske siirup välja
nõrguda. Terved viljad kuivatage praeahjus 35…40°C juures. Võib ka toas
kuivatada. Seejärel puistake üle suhkruga. Valmis sukaadi hoidke
kinnistes purkides.
Kuivatatud (vinnutatud) füüsal
See meetod võimaldab saada nii kuivatatud füüsaleid kui mahla üheaegselt.
1 kg värsketest füüsalitest saab 300g kuivatatuid.
Kuivatada
võib nii spetsiaalsetes kuivatuskappides, gaasi- ja elektripliidil,
tavalisel pliidil jm . Eemaldage füüsalitel tupplehed, peske sooja
veega, et eemaldada liimaine, kuivatage. Kui viljad on kuni 3 cm , siis
torkige need vaid läbi, suuremad aga lõigake pooleks. Siis pange viljad
suhkruga kihiti email- või klaasnõusse. 1 kg viljade kohta võtta 420g
suhkrut. Katke kaanega ja pange jahedasse, et mahl välja imbuks. Hoidke
temperatuuril +1…5°C 52 tundi. Mahl valada steriliseeritud purkidesse,
kaanetada ja panna külmikusse. Kuumutada pole vaja. Kuid see tuleb
tarvitada ära 2-2,5 kuu jooksul. Sissetegemiseks aga kuumutada 80-85°C
juures ja panna steriliseeritud purkidesse.
Siirupi valmistamiseks
võtta 1kg viljade kohta 200 g vett ja 360 g suhkrut. Siirupisse panna
viljad, segada ja hoidke kaane all 7 minutit temperatuuril 90°C. Siis
laske jahtuda 60°C-ni, kurnake siirup ja valage steriliseeritud
purkidesse.
Järelejäänud füüsalid jahutage, proovige nende küpsust -
nad ei tohi olla pehmeks keenud, vaid läbi kuumutatud. Siis pange
füüsalitükid praeahju 90°C juurde ja hoidke 7 minutit. Laske jahtuda.
Pöörake tükid ümber. Teine sama pikk soojendamine teha praeahjus 70-75°C
juures. Järelejäänud osa panna roostevabale sõelale kuni 6cm paksuse
kihina. Radiaatori või muu soojaallika kohal võrgul hoida 4 tundi.
Vajalik on ka pidev segamine, seejärel panna paberkotti ja hoida 4-5
päeva, et niiskus ühtlustuks. Siis võib panna füüsalid kilekotti või
klaaspurki ja sulgeda tihedalt. Toote niiskus võib olla 22%. Hoida
pimedas ja 12-18°C ja 65-70% õhuniiskuse juures.
Niimoodi töödeldud
füüsal asendab nii lastele kui täiskasvanutele kompvekke. Sellest võib
teha pirukatäidist, kaunistada sellega torte ja muid roogasid, lisada
salatitesse, kasutada maitseainena nii pagaritoodetes kui kala- ja
lihatoitudes.
Kui kuivatatud füüsalile valada eelnevalt keedetud vett
(80°C) ja lasta tõmbuda 1,5-2 tundi, siis võib sellest teha kompotti,
lisades maitse järgi ka teisi kuivatud puuvilju.
Mahla soovitatakse kasutada koos kohupiimaga, keefiriga, kohvi, tee, kondiitritoodetega, lisada kissellidele, kompottidele.
Kuivatatud füüsal võib asendada rosinaid võiviigimarju, eriti põhjapoolsetel aladel.
Loe rohkem:
Aedniku aasta.
Panen kohe ka mõnede teiste, kes kasvatanud, kogemused ka siia linkidena:
http://kadakaaed.blogspot.com/2007/09/peruu-fsal-physalis-peruviana.html
http://anneaed.blogspot.com/2012/10/natuke-eksootikat.html